Kristjan Lepik, majandus, laen, koroona, kriis, majanduslangus

Majanduse jäälõhkuja

Kristjan Lepik ei ole kunagi soovitanud Eestil laenu võtta, tänases arvamusloos teeb ta teisiti.

Tekst: Kristjan Lepik
Illustratsioon: Joonas Sildre
Avaldatud: 03.2020

Löök Eesti majandusele saab olema enneolematu. Kuna ka teiste riikide nõudlus väheneb, siis pihta saavad kõik valdkonnad. Tõenäoliselt kaob lähikvartalitega veerand majandusest. Seega jutt tuleb konkreetne. Majanduse saab koomaseisundist välja tuua vaid väga tugev sekkumine. 

1. Majandusest kaob neljandik

On olnud arvamusi, et Eesti majandus kaotab lähemal ajal  koroonakriisi tõttu 10%. See on selgelt liiga optimistlik. Vaadates seda, et suured investeerimispangad prognoosivad Euroopa Liidu ja USA languseks ca 25%, siis hoopis see on realistlik suurusjärk. Oluline on ka nentida, et majanduse muutust lühemas lõikes mõõdetakse kvartalites ning esimene kvartal lõppeb järgmise kolmapäevaga.

Kuid olulisem täpsest esimese kvartali tulemist on hoopis see, milline on majanduse langus aasta algusega võrreldes mai või juuni lõpuks ning selleks ajaks on kindlasti kadunud veerand või ilmselt isegi rohkem. Peame olukorra raskust hindama õiges suurusjärgus. Summana on see ligemale 7 miljardit eurot.

2. Riik peab suutma katta languse

See on pretsedenditult suur kukkumine nii lühikese ajaga. Eesti riik on inimesed kodudesse ajanud ja majanduse seisma pannud, see on viiruse peatamiseks ainuõige samm. Järgmine samm peaks siin olema see, et selle erakordse sündmuse tõttu majanduse kaitsmiseks peab riik suutma võtta seisukoha, et me kaitseme igat ettevõtet ja kaitseme igat töökohta. Me ei lase kellelgi kriisi tõttu põhja minna. Esimesed toetusmeetmed on tulnud, kuid vaja on rohkem.

Ma vaatan teiste riikide toetusmeetmeid ja kuigi näiteks USA selle nädala pakett on kokku 2 triljonit dollarit, jääb see siiski kokkuvõttes liiga nõrgaks. Riigi kaitse peab olema agressiivne, sest löök ettevõtlusele on enneolematu. Ka kogu toetuspakett lähemal ajal peab olema sama suur kui auk majanduses 7 miljardit eurot.

“Peame olukorra raskust hindama õiges suurusjärgus. Eesti majandusest kaob vähemalt neljandik. Summana on see ligemale 7 miljardit eurot.”

3. Riiklikud meetmed peavad olema targad

Riik on pidanud seni reageerima väga kiiresti ja seetõttu on analüüs otsuste taga olnud õhuke. Kuid siit edasi minnes peab riik suutma analüüsi otsuste taga tõsta. Sest kui esimene tööturu meede toetas kõiki sektoreid võrdselt, siis nüüd on vaja leida erisusi. Turismi, kaubandust, restorane, ehitust neid kõiki on vaja toetada valdkonnapõhiselt. Ühe kirvega neid kõiki ei saa lüüa. Näiteks Saksamaa teatas eile 50 miljardi euro suurusest abipaketist kultuuri- ja loovtöötajatele. 

Ma olen mõttekoja Praxis nõukogu liige, olen rääkinud ka Tartu Ülikooliga on tekkinud ettepanek panna kokku analüütikute löögirusikas, kes on riiki valmis toetama analüüsiga. Seda vajadusel kasvõi tasuta tehes. Kindlasti on valdkondlike otsuste tegemine palju raskem. Iga valdkonna lobitöötajad on viimastel nädalatel ministeeriumite uksepiidad saepuruks tallunud. Ja kui valdkondade vahel raha jagamiseks läheb, siis lõppeb ka vennaarm. Kuid tugev analüüs aitab sellised otsused ära kaitsta. 

4. Riik peab võtma laenu

Laen iseenesest ei ole patune toode. Kõik sõltub sellest, mida laenuga tehakse. Eluasemelaen oma kodu ostmiseks on enamasti majanduslikult mõistlik otsus, kiirlaen ei ole seda pea mitte kunagi. Samamoodi ka Eesti riigi puhul ma olen pigem olnud riigile laenu võtmise vastu, sest õhus on olnud tõenäosus, et seda ei kasutata mõistlikult.

Kuid nüüd peab majanduse päästmiseks laenu võtma, see aeg on käes. Eesti suur eelis on see, et seni on meie riiklik võlatase väga madal, paljudel riikidel on suur probleem selles, et võlatase on juba kõrge. Kui räägitud on 46 miljardi euro laenamisest, siis tegelik vajalik summa aasta jooksul on Eesti jaoks pigem 10 miljardi euro juurde mõistlik on kohe võtta sellega realistlik ootus. 

“Riik peab võtma seisukoha, et kaitseme iga ettevõtet ja igat töökohta.”

5. Laenu on vaja võtta kohe

Eesti võlatase SKP suhtes on vaid 9,3%, Prantsusmaa sama näitaja on 98%. Aastatega on nad muudkui võlga suurendanud ning seetõttu on võlg kerkinud sama suureks kui SKP. 

Nüüd, kui ka Prantsusmaal majandus veerandi võrra kukub, siis võlg/SKP suhtarvus alumine pool kahaneb ning uus näitaja on 98% asemel 130%. Kui riik on sunnitud majanduse turgutamiseks 20% SKPst laenu võtma … siis kasvab valemis ülemine pool ja kokku on näitaja juba 157%. See on selgelt liiga kõrge tase ning suure tõenäosusega näeme ülelaenanud Euroopa riikide suhtes sel aastal olulist pinge tõusu. Investorid ilmselt kaotavad kannatuse.

Seega sügisel tuleb Euroopa Liidu tasandil tegeleda ilmselt Euroopa võlakriisi uue lainega ja riikide päästmisega ning siis on juba oluliselt raskem laenu saada. Teistmoodi hirm on toas. Seega peaks Eesti suurema laenu kohe ära võtma ning tõenäoliselt fikseerima intressid tänaste tasemete juures, ujuva intressiga laenu puhul lööb ilmselt peatselt intresside tõus. 

6. Suur Plaan

Selline 710 miljardi eurone Suur Plaan toetaks meie majandust ja lisaks inimestele raskel ajal julgust ning seljatagust. Suur Plaan oleks justkui jäälõhkuja, mis veab meid sellest kriisist läbi. Kui tagada, et see on väga tugev jäälõhkuja, siis saame sellele kõik toetuda ning selle toel majandusliku kriisi seljatada. Enamasti ei ole Eestil sellise suurusega jäälõhkujat vaja. Kuid hea, et meil see olemas on, saame nüüd kasutada.

“Suur Plaan oleks justkui jäälõhkuja, mis veab meid sellest kriisist läbi.”

Ühtlasi tagaks see, et Eesti majandus võib kriisist kiiremini välja tulla ja olla järgmise tõusulaine võitjate hulgas. Selle hind on see, et meil kõigil tuleb ühiselt tasuda riigivõlg, kuid see on kasvava majanduse tingimustes kergem.

Kell on 3.05. Proovisin kaks tundi magama jääda, see artikkel ei andnud peas rahu ja tuli ära kirjutada. Ei ole normaalne. Kuid ei ole ka normaalsed ajad.

VIDEOARVAMUS
Siit lingilt leiad artiklist valminud videoarvamuse, mida esitab autor Kristjan Lepik.

Veel Levila lugusid: