Üks uudis: Maaklerite meeleheide

Mõne aja eest kirjutasin, kuidas kodulaenude maht teeb rekordeid ning inimesed ostavad ja müüvad rohkem kui kunagi varem. Veel septembris öeldi, et suurema osa tõusust moodustavad n-ö teise ringi korterid ehk korterid, kus on juba sees elatud.

Selliseid kortereid müüvad sageli omanikud ise. Nad lihtsalt ei näe maakleri järele vajadust ja saavad asjadega ise hakkama. Tänapäeval on lisaks tutvustele abiks ka tehisaru, mis annab kõigile kitsaskohtadele kiirelt vastuse. Ja tundub, et see ei meeldi maakleritele, sest nad teevad kõik selleks, et survestada sind nende teenust ostma.

Häda on selles, et nad kõik võitlevad ellujäämise nimel, sest kui maakler üüri- või müügitehingutes osaleda ei saa, siis ta ka ei teeni suurt midagi. Võib-olla mõnel on mingit sorti püsipalk ka, aga enamasti teenivad nad tehingute pealt.

"Palun maakleritel mitte tülitada!"

Kuna neile tundub see elu ja surma küsimus, siis märk “Palun maakleritel mitte tülitada!” ei tähenda maakleri jaoks midagi. “Kirja võid selle ju panna, aga mina saan ikka helistada või meili saata,” mõtleb maakler.

Müün ka ise parasjagu korterit ning sain esimese detailse meili sooviga kokku saada juba esimese paari tunniga. Praeguseks on korter müügis olnud vaid päeva, aga mulle on tehtud mitu kõnet. Kuna olen kiire guugeldaja, siis praeguses eluetapis kontrollin enne üle, kas helistab härra maakler. Sel juhul ma lihtsalt ei vasta.

Mida kauem on aga korter müügis, seda aktiivsemaks nad muutuvad. Toon teieni viis absurdset näidet sellest, kuidas “palun mitte tülitada” sildist räigelt üle sõidetakse ning siis kõiksugu voo-doo trikke proovitakse teha. Ma ei jaga siin enda kogemust, vaid kolme korterimüüja viimase kuu(!) seikluseid.

Juhtum 1: Maakler helistab müüjale ja tahab tema korterit müüa. Müüja keeldub ning selle asemel, et juba niigi üle piiri läinud kõne lõpetada, asub maakler müüjat ähvardama. Ta ütleb, et teeb kõik selleks, et korter jääks müümata ning kuna ta on piirkonnas palju müünud, siis ta teab, kuidas ta elu põrguks teha. Mis te arvate, kas taktika töötas? Ei.

Juhtum 2: Samale müüjale helistab järgmine maakler ning soovib samuti tema korterit ise müüa. Põgusa vestluse järel ütleb ta müüjale, et kuuleb häälest ära, kuidas korteril on halb aura. Ta pakub diili, kus lisaks müügile pendeldab ta ka kogu korteri läbi. Ja kuna halb aura kaob, siis pidavat see ka müügihinda tõstma. Maagia! Tegemist on tuntud kinnisvarabüroo maakleriga.

Juhtum 3: Maakler helistab ja pakub esialgu rahumeelselt, et ta võiks korterit ise müüa, kuid kuna omanik saab ise hakkama, keeldub ta viisakalt. See kõne ei saanud selle peale läbi. Järgnes ootamatu anumine, kus maakler ütles lõpuks, et tal on seda raha väga vaja ning ta ei lõpetanudki anumist. Lõpuks tuli kõne lihtsalt kinni vajutada.

Järgnes ootamatu anumine, kus maakler ütles lõpuks, et tal on seda raha väga vaja.

Juhtum 4: Maakler on järjepidev. Ta helistab omanikule vähemalt üle päeva ning soovib ikka korterit ise müüa. Isegi, kui kuulutus on juba maas, tahab ta ikka teada, mis seis on ja kuidas ta siiski appi saaks tulla. Vot see on järjepidevus!

Juhtum 5: Üks omanikest peab maakleri kõnedele arvet. Ta on saanud eri maakleritelt viimase 12 päevaga 23 kõnet. Kõik nad on ta telefoni salvestatud ühe nime alla “Maakler, ära vasta”.

Seejuures on huvitav, et maakler soovib korterist üsna kiiresti lahti saada. Olen nüüd juba mitmelt tuttavalt kuulnud, kuidas maakleri esimene reaktsioon hindamisaktile on selline, kus ta soovitab kohe hinnas alla tulla, et korter kindlasti müüdud saaks. See on taktika kiirelt müümiseks, sest mida kauem on korter müügis, seda rohkem nõuab see maakleri tööaega. Kui müüd kiirelt, saab maakler oma noosi kätte ja asi ants.

Ma ei ütle, et maakleri teenus oleks halb ning kasutu. Neil on turust teadmised ning oskused märgata puuduseid, mida lihtsalt koduomanikul pole. Kaalusin seda korra isegi, kuid nägin, et saan sellega ise hakkama, olles ka ise just teise korteri ostnud ja ka varem tehingutes osalenud.

Aga. See peab toimuma vaid juhul, kui omanik seda ise soovib. Pealetükkiv suhtumine võib mõne inimese murda, kuid see pole eetiline. Seda ka siis, kui maakleril on näpud põhjas või ta pendel saab kuskilt kõrgemalt signaali, et peaks end vägisi inimese uksest sisse pressima.

Kui müüd või annad üürile, siis arvesta mõne kõnega. Nagu öeldud, siis mina olen nüüd paranoiline telefoninumbrite guugeldaja. Ja ega see ka petturite vastu halba tee.

Hääd

Brent