Analüüs: antivakseriga pole mõtet vaielda, ehk kuidas riigi jutt leebemaks läks
Kui veel paari nädala eest ütles peaminister Kaja Kallas, et vaktsineerimata inimestelt võiks lausa ravikulusid tagasi nõuda, siis viimastel päevadel on võimu esindajad hakanud rääkima kaitsessüstimise vastastega leplikumal toonil.
Nii ütles teadusnõukoja juht Irja Lutsar Rahvusringhäälingule, et kui inimesed ei vaktsineeri, tuleb teistel lihtsalt oodata seni, kuni vaktsineerimata inimesed haiguse läbi põevad:
Ministrid ja teadlased teevad viimastel päevadel selget vahet kahte tüüpi vaktsineerimata inimestel:
1. veendunud vandenõuteoreetikud ehk antivakserid
2. inimesed, kellel on isiklikud hirmud või kõhklused koroonavaktsiini mõju osas.
Intervjuus Müürilehele on teadusnõukoja liige Andero Uusberg kõhklejad jaganud veel omakorda kahte gruppi: „hirmunud kõhklejateks” ja „solvunud kõhklejateks”.
Näib, et riik proovibki sel nädalal kaitsesüstima saada peamiselt kõhklejaid. Ka nendega tuleb Uusbergi sõnul rääkida sõbralikus toonis ning vältida süüdistamist.
Toonimuutust kinnitab Kallase eilne Riigikogu esinemine, kus ta ütles,. et "vaktsiinivastased on oma veendumustes kindlad ja ükskõik, mida keegi teeb või ütleb, ei pane neid oma seisukohti muutma. Küll aga saame püüda veenda neid inimesi, kes kõhklevad."
Sama kordas Rahvusringhäälingule Lutsar, kes möönis, et on olemas põhimõttelised vaktsiinivastased ning nende mõttemaailma ei ole võimalik muuta. Küll aga tuleb saada kätte need inimesed, kellel on põhjendatud hirmud vaktsineerimise ees ja neid hirme leevendada.
Leebema jutu taga on suure tõenäosusega see, et poliitikud on hakanud käitumisteadlaste soovitustesse tõsiselt suhtuma ning nad on mõistnud, et antivakseri ründamine tekitab vaid uusi pingeid.
Levila