Toidu raiskamise komme jõudis Eestisse üsna hiljuti
Tallinna Ülikooli professor Ulrike Plath kirjutab Novaatoris, et eestlased hakkasid toitu raiskama alles 1990ndatel aastatel, mil inimesed loobusid esmalt loomapidamisest, siis aiapidamisest ja lõpuks ka ise toidutegemisest.
Plath selgitab raiskamise seost ise kokkamisega nii: kui inimesed toiduvalmistamisse aega investeerivad, on nad tehtud toiduga ka hoolsamad. Kui isiklikku seost toiduga pole ning ka koduloomi pole, kellele jääke anda, on kergem raisata.
"Puljong räägib kontide ja kõrvaliste lihaosade austamisest, supikana sellest, et ka vanast munakanast saab tema elu lõpus veel maitsvat suppi. Kanafileeajastu on seega toiduraiskamise üks peamine sümbol," kirjutab ta.
Rahvusringhääling teatas kevadel, et Eestis visatakse igal aastal ära ligi 164 miljoni euro eest toitu.
Samal teemal:
Eesti õuna- ja pirniaiad kahanevad kiirelt
ERR/Levila