5. osa. EKRE toetajad Narvas - Levila

5. osa. EKRE toetajad Narvas

"Ida-Virumaal on kõige olulisem säilitada töökohad ja teha kõik selleks, et inimesed ei peaks elama sotsiaalabi toetustest."

Autor: Janno Zõbin
Toimetas: Maarja Helena Meriste
Fotode autor: Erik Tikan
Helikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd
Audiolugu luges: Märt Avandi
Avaldatud: 05.2021

EKRE Narva toetajatega kohtun ma nende kodulinnas aprilli alguses. Suur osa eestimaalastest jälgib parajasti iga päev pingsalt ja lootusrikkalt koroonanumbreid meedias. 

Kuu esimene nädalavahetus tõotab leevendust, ent see illusioon puruneb kiiresti. Uus nädal toob nii teisipäeval kui kolmapäeval ligi 1000 haigestumist ning Ida-Virumaal jääb haigeks veidi üle 110 inimese päevas. 

Laialt levinud arvamuse järgi väljendub Ida-Virumaa mahajäämus ülejäänud Eestist ka vaktsineerimises. Elanike huvi kaitsepookimise vastu on pea olematu, sest AstraZeneca vaktsiini ei usaldata ning 6. aprilli Põhjarannikus kirjutab ajakirjanik Erik Gamzejev, et esimesed suured vaktsineerimistalgud Ida-Virumaal on selge läbikukkumine. 

Tuuline ning sompus ilm ja koroonapiirangud suurendavad Narvas halli argipäeva tunnet veelgi. Linlaste ühes jalutamispaigas, Pähklimäe alleel istub pingil üksik vana ja väsinud mees, kel on peas võidunud nokats. Ta tõuseb, haarab oma kilekoti, liipab ühte jalga ja lahkub teadmata suunas. Jääb mulje, et hommik on raske, sest päeva starter, sada grammi, on jäänud võtmata. Kahel pool teed haigutavad tühjalt kaks luitunud välimusega karaokeklubi. Neist ühe uksel ilutseb silt: seoses valitsuse poolt kehtestatud COVID-19 piirangutega on klubi suletud 11. detsembrist. Uute otsusteni. Pargis on ka ausammas viimase 40 aasta jooksul Afganistanis langenud Eesti päritolu sõduritele. 

Sooja naeratusega, üsna heas eesti keeles tervitab mind lapsevankrit enda ees lükkav Oxana Telska (31). Ta elab siinsamas lähedal ühes üheksakorruselises majas.

Eestisse tuli Oxana emapoolne vanaema Azerbaidžaanist ligi 50 aastat tagasi. Oxana ema Liubov Kizant ja isa Viktor Stepanov on mõlemad venelased ja neil on Vene kodakondsus. Oxana ise on abielus eestlase Artur Telskaga, kuid omavahel räägitakse vene keeles. „Eesti keeles on ebamugav ja see sujub liiga aeglaselt,“ ütleb naine. Oxana on Narva patrioot. Siinne elukoht on talle niinimetatud kuldne kesktee. Pole suurlinn, aga ka mitte provints ega väikelinn. 

Ameti poolest on Oxana veebiarendaja. Ta on kolme lapse ema ning Facebooki grupi Мамы Нарвы (vn Narva Emad) looja ja administraator. Grupis arutatakse lastega seonduvaid küsimusi, probleeme ja seda, mis linnas toimub. Kuna Narva on väike, jäädakse mõnede keerulisemate ja raskemate teemade puhul ka anonüümseks. Grupil on 14. aprilli seisuga ligi 6400 liiget. 

Oxana on jaganud Facebookis ka Narva Teataja venekeelset artiklit sellest, et Ida-Virumaa elektrijaamade töötajad on valmis kohalikel valimistel toetama EKREt. 

Lisaks koduperenaiseks olemisele õpib Oxana praegu 3D modelleerimist ja animatsiooni. Kohalik ettevõtte Sign Narva arendab projekti raames inimeste digioskusi selleks, et nad tulevikus endale meelepärase töö leiaksid. 

Poliitika vastu hakkas ta huvi tundma siis, kui esimene laps sündis. 

„Kuni selle ajani on kõik su ümber hästi. Siis tekivad uued probleemid, küsimused ja silmaring laieneb,“ selgitab ta. 

Üks põletav probleem, mis Oxanat tegutsema paneb, on Narva koolide toidu küsimus. Ta väidab, et koolitoit, mida lastele pakutakse, pole kvaliteetne ning see on viinud paljud lapsed nii kaugele, et nad koolis ei söö. Ta toob välja, et pea kõigile Narva koolidele toob toidu kohale üks ja ainus ettevõte ja et teistele firmadele ei anta võimalustki. 

Veidi rohkem nüansse tõi ajaleht Põhjarannik välja 2020. aasta alguses. Seal on must valgel kirjas, et Narva munitsipaalkoolide õpilaste toitlustamiseks eraldatud miljonid jagatakse juba ligi kaks aastakümmet riigihankekonkursse korraldamata kahe firma, Mann Grupi ja Narva Tes Plusi vahel. Igal aastal tasub linn neile kokku üle miljoni euro. 

Narva volikogu opositsiooni arvates lõhnab see kõik korruptsiooni järele. 

„Praegu tahavad lapsevanemad, et linn korraldaks konkursi ja annaks võimaluse ka teistele firmadele. Linn aga ütleb, et kuna koolid ei ole konkursiks valmis, seda ei tule,“ räägib Oxana. Mida linn sellega mõtleb, ta selgitada ei oska. Küll aga väidab Oxana, et koolitoit on sageli külm, selles on olnud näha juuksekarvu ja niidikesi. 

Oxanal on mõte luua üks munitsipaalettevõte, mis kõikide koolide jaoks toidu valmistamise ja transportimisega tegeleks. Just selle idee elluviimisel loodab ta EKRE peale. Firma looks uusi töökohti ja tagaks toidu parema kvaliteedi. 

Oxana ei ole olnud seni Narva mõjukaima partei Keskerakonna valija, 2017. aasta omavalitsuste valimistel hääletas ta valimisliit Meie Narva poolt, kes lubas kõike muuta ja teisiti teha. Ent kõik on Oxana arvates jäänud vanaviisi. 

„Meie Narva reklaamib end ainult internetis, aga pensionärid, vanad inimesed, seal ei istu. Sellepärast nad teavadki ainult Keskerakonda. Enamus neist hääletab ikka Keskerakonna poolt,“ selgitab naine. 

Paar aastat tagasi luges Oxana EKRE programmi, vaatas erakonna veebilehte ja need kõnetasid teda. 

„Mulle meeldib, et neil on konservatiivne maailmavaade perekonnale. Pere on mees ja naine, sellega on hästi. Pere ei ole kaks naist või kaks meest,“ on ta resoluutne. Kooselu ei peaks samasoolised paarid saama registreerida, ent see, kuidas inimene oma elu elab ja millised on tema seksuaalsed eelistused, on igaühe isiklik asi. 

Siiski arvab Oxana, et LGBT-propaganda on ohtlik. Tõsi, Narvas seda pole ja inimesed on väga konservatiivsed. 

Ta meenutab, kuidas mõni aasta tagasi pandi Narvas üles Durexi preservatiivide reklaamplakat, millel oli kujutatud kahte noormeest. „Inimesed võtsid selle asja üles ja tegid suurt kisa. Võimud vabandasid, eemaldasid selle reklaami ja jätsid vaid plakatid, kus olid mees ja naine,“ resümeerib ta. 

EKRE poliitik Jaak Madison on näinud fašistliku Saksamaa majanduse arengus ka ühtteist positiivset. Uurin, mida Oxana sellest arvab. 

„Praegu annab meedia infot, et EKRE on natsionalistlik, aga mitte fašistlik erakond ja seletab, mis on nende ideoloogiate vahe.“ 

„Praegu annab meedia infot, et EKRE on natsionalistlik, aga mitte fašistlik erakond ja seletab, mis on nende ideoloogiate vahe.“

Küsin Oxanalt ka, et miks peab ta EKREt kõige paremaks valikuks. „Ma mõtlen, et ka mina olen eestlane. Ma sündisin Narvas ja olen kogu elu elanud siin,“ ütleb ta.

Teda teeb murelikuks suur väljaränne linnast ja Narva rahvaarv, mis on langustrendis. Tendents on negatiivne ja inimesed liiguvad sinna, kus on kasulikum elada. EKRE aga soovib töökohti Narvas säilitada. Kindlasti oleks vaja ka läbimõeldud programmi, mis kutsuks Narva elama oma ala spetsialiste. Oleks vaja midagi, mis motiveeriks neid siia tulema. EKRE on huvitatud ka siinse keeleprobleemi lahendamisest. 

„Meil pole absoluutselt eestikeelseid inimesi. Kõik nad räägivad sinuga ainult vene keeles. Kui nad ka eestlased on, lähevad nad mingil hetkel vestluses vene keelele üle. Pole võimalust praktiseerida ja õppida eesti keelt hästi rääkima. Seda pole Narvas töötades vaja. Mingi baastaseme on klienditeenindajad küll omandanud ja sellest neile piisab,“ seletab ta. 

Ka suur osa asutuste meilivahetusest käib Oxana sõnul vene keeles. Ta ise õppis ja õpib jätkuvalt eesti keelt veebilehtede keeleklikk.ee ja keeletee.ee kursuste abil. 

EKREs võib küll olla inimesi, kellel on venelaste suhtes eelarvamused või kes suhtuvad neisse halvasti, kuid nendega pole Oxana kokku puutunud. 

Ta loodab, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond saab sügisestel valimistel kohti Narva volikogus. Kakskümmend aastat on siin mõjukas olnud ainult Keskerakond ja see on ilmselgelt liiga pikk aeg.

Aleksandr Pahhomov (36) on sündinud ja kasvanud Narvas ning lahkunud oma kodulinnast 2004. aastal selleks, et õppida alul Audenteses ja hiljem Tallinna tehnikaülikoolis rahvusvahelisi suhteid. Just viimases kohtas ta esimest korda Mart Helmet, kes oli Pahhomovi õppejõud, pidades loenguid USA sise- ja välispoliitikast ning Euroopa ajaloost. 

„Rääkisime Mart Helmega Ameerika poliitikast ja Venemaast. Juba siis ma nägin, et ta ei suhtu venelastesse halvasti. Oli muidugi talle omane mitte pooldav, kuid pragmaatiline suhtumine Venemaasse kui riiki,“ meenutab Pahhomov. 

Mart Helme ideed olid Aleksandrile juba toona selged ja arusaadavad. 

„Rahvuskonservatiivide maailmavaade on minu omale lähedane,“ ütleb Pahhomov. Ja toob üheks näiteks suhtumise Euroopa Liitu. Eesti peaks olema liidust senisest märksa sõltumatum. 

Aleksandr töötab munitsipaalettevõtte sihtasutus Narva Linnaelamu spetsialistina. Ettevõte hallata on seitse ühiselamut ja üle tuhande korteri. Neis elavad inimesed, kes pole pärast Eesti iseseisvumist oma kortereid erastanud, kuid kellel on elukohta vaja.

Aleksandr leiab, et Narvas pole traditsioonilise pere küsimus praegu veel väga aktuaalne, kuid lähiajal kujuneb see tõenäoliselt probleemiks. Kuigi lesbid ja geid on olemas ja ei kao ka tulevikus kuhugi, ei tohiks siiski teha ohtlikku kihutustööd: vastavaid rongkäike või festivale. Narva koolides on tema sõnul juba tehtud LGBT-propagandat. Pahhomov hindab traditsioone ja nende säilimist, peab end ise õigeusklikuks ning käib tähtsamate pühade puhul kirikus. 

„Perekond on naise ja mehe ühendus ning sellest sündivad lapsed. Ja kõik. Mitte midagi rohkemat,“ põrutab ta. Just siis on lapsel hea üles kasvada. Mitte üksikvanema juures või samasoolistest vanemate peres. Ta tõdeb, et peres peavad mehel ja naisel olema võrdsed õigused. „Naine ei tohiks jääda koju, sest see väsitab. Kui ta tahab millegagi tegeleda, siis loomulikult peaks ta seda saama,“ arutleb Pahhomov. „Lapse eest peaksid hoolitsema mõlemad vanemad.“ 

Kaua ei tahtnud Aleksandr kuuluda ühtegi erakonda, ent möödunud aastal hakkasid asjalood muutuma. Ta sai aru, et seda, mida EKRE räägib, erakond ka teeb. EKRE peale võib loota, erakonna poliitikuid võib uskuda ja usaldada. 

Dmitri Gussev, kes veab EKRE kampaaniat Narvas 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimistel, räägib, et kõigi nende aastate jooksul oleks võinud Keskerakond oma tegudega näidata, et nad on linna arengust huvitatud. Reaalselt on ellu viidud aga nii vähe, et see on jäänud pea märkamatuks. 

Tema arvates jääb Narva kohalikel keskerakondlastel puudu erakonna juhtkonna toetusest. Samuti tekivad Ida-Virumaa Keskerakonna poliitikutel kohalikud konfliktid, mis pidurdavad erakonna tööd. Ta toob üheks näiteks Narva spordihalli, mille ehitamine jäi toppama ja mis kerkib nüüd hoopis Jõhvi. 

Gussev lisab, et Narvas seisavad asutused, ka näiteks koolide direktorid, vaid oma koolide huvide eest. Raske on saada eri asutusi omavahel koostööd tegema. 

On räägitud, et vajalikku raha linna arenguks pole saadud seetõttu, et Keskerakond on riigikogus valdava osa ajast olnud opositsioonis. „Seda juttu oleme me otse poliitikute suust ja ka läbi meedias väga palju kuulnud. Kuid kui Keskerakond lõpuks koalitsiooni moodustas ja sinna jäi, ei muutnud see tegelikult midagi,“ selgitab Pahhamov. 

Rohepöörde tõttu kadus 2020. aastal Ida-Virumaa põlevkivisektorist üle tuhande töökoha, mis on peaaegu viiendik sektori töökohtadest. EKRE on mõlema mehe arvates ainus, kes nii järsku rohepööret ei toeta ja on valmis korraldama pehmemat maandumist.

„Järsk rohepööre ei anna linnale midagi. See peab olema aeglane,“ kritiseerib Pahhomov. „EKRE seisukoht on, et seni, kuni on ressursse, peab tootmine jätkuma. Ning samal ajal tuleb end rohepöördeks ette valmistada,“ täiendab Gussev. Ta on vastu sellele, et praegu töötavad kaevandused, mis omavalitsusele raha sisse toovad, sulgetakse. 

Nagu ühest suust ütlevad Gussev ja Pahhomov, et Ida-Virumaal on kõige olulisem säilitada töökohad ja teha kõik selleks, et inimesed ei peaks elama sotsiaalabi toetustest. 

„Töökohtade küsimust on aastast aastasse Narvas arutatud, aga see probleem on jäänud lahendamata,“ tõdeb Gussev. 

Kas sulle meeldib Levila?
Nüüd saad meid toetada ka telefoni teel!

5 eurot9001006
20 eurot9001007

Levila logo

Pahhomovi arvates on Narvas küll olemas infrastruktuur, kuid inimesed lahkuvad ja elanikkond vananeb. EKREl on olemas tahe, et seda muuta. 

Mõlema mehe arvates ei kaitse Keskerakond enam linlaste huve. See partei ei ole huvitatud töökohtade säilitamisest linnas ja nende juurdeloomisest. Üks põhiküsimusi on Narvas ka eesti keele oskus, mille tarvis kohalikel praktikat napib. 

"Keskerakond ei kaitse enam linlaste huve. See partei ei ole huvitatud töökohtade säilitamisest linnas ja nende juurdeloomisest."

Gussev seletab, et viimase kolmekümne aasta jooksul läbi viidud keeleõppe projektid ja -algatused on väljastpoolt Narvat sisse toodud ega ole kohalikul tasandil toiminud. Enamik eesti keele õpetajaid Narvas on olnud vene emakeelega, keeleõpe pole olnud efektiivne. 

Üks aga on kindel. EKRE väljaütlemised Eesti venelaste suunal pole nii mõnigi kord olnud just pehmete killast. 

2015. aasta suve lõpus kirjutas näiteks praegu riigikogus EKRE fraktsiooni kuuluv Urmas Reitelmann sotsiaalmeedias, et Eestis parasiteerib 300 000 tibla, kes ei ole siin adapteerunud. Kui tulevikus midagi nii kriitilist Eesti venelaste kohta öelda, võib see EKRE potentsiaalsed venekeelsed valijad kaugele eemale peletada. 

Teema tõstatamise järel peavad nii Gussev kui Pahhomov märgatavat mõttepausi. Esimene leiab, et kõikvõimalikke jõulisi väljaütlemisi ei peaks mitte mõistma kui kogu erakonna seisukohti, vaid vaatama, kes konkreetselt mida öelnud on. 

„Muidugi pole meil meeldiv selliseid asju kuulata,“ tunnistab Gussev. Reitelmanni väljaütlemise kohta ütleb ta, et ei jaga seda arvamust. „Mingil juhul ei saa sellise asjaga nõustuda. Töötame selle nimel, et sarnaseid avaldusi üldse poleks,“ lubab ta. „Kui edaspidi tulevad mingisugused problemaatilised väljaütlemised kelleltki erakonna seest, siis meil on õigus väljendada oma rahulolematust.“ 

Gussevi arvates ei tee ligi pool Eesti ühiskonnast ja ka EKRE liikmetest vahet migrantidel ja vene-, ukraina- või valgevenekeelsetel Eesti elanikel. „Meid ei tohi immigrantideks nimetada, me oleme siin sündinud,“ torkab Pahhomov. „Meie ülesanne ongi seda erinevust selgitada,“ lisab Gussev. 

Eesti venelaste pihta sihitud väljaütlemised oleks pidanud ära lõpetama ja teema sulgema juba kaua aega tagasi. 

Fašismi kohta ütleb Pahhomov otse, et venelasena pole see talle kuidagi vastuvõetav. Kui refereerin Aleksandrile Jaak Madisoni palju poleemikat põhjustanud sõnavõttu, milles ta hitlerliku Saksamaa majandust kiidab, kommenteerib Pahhomov vaid, et riiki üles ehitada ja tugevaks muuta võib ka ilma fašistliku ideoloogiata. 

EKREl on Narvas aprilli lõpu seisuga juba ligi 100 liiget. Vaatamata sellele, et EKRE poliitiline teekond Ida-Virumaal võib kujuneda üsna käänuliseks ja keeruliseks, on Gussev ja Pahhomov otsustanud sellel teel astuma hakata. Mis siis, et nad on venelased ja vene kogukonna liikmed. EKRE põhisõnum „Eesti on eestlastele“ peaks Gussevi ja Pahhomovi arvates kõlama hoopis nii: „Eesti on eestimaalastele“.