60 sekundit: Kuidas Venemaa on avatud ühiskond - Levila

60 sekundit: Kuidas Venemaa on avatud ühiskond

Neljapäev, 09.09.2021

  • Tekst: Levila toimetus
  • Illustratsioon: Joonas Sildre
  • Avaldatud: 09.2021

Eero esimene 60 sekundit: avatud Venemaa

Me istume veidi umbses Tallinna kesklinna kontoris. Meie ees seisab bulgaaria ajakirjanik ja räägib, kuidas ta avastas Navalnõi tapjad. 

Ta logib meie nähes sisse sinna ja tänna ning näitab, kuidas osta Venemaalt passiandmeid. Infot abielude ja autotrahvide kohta. Kui palju maksab see, et sa saaksid teada, kas kellelgi on tervisekindlustus päriselt olemas või on ta tegelikult väljamõeldud inimene. Kuidas jälgida lennureisijaid. Mida peab tegema, et soetada endale väike andmebaas inimeste mobiilikõnede eristustega. 

See kõik käib hämmastavalt lihtsalt. Sul on vaja umbes paarisadat eurot, võib-olla vähemgi, ning sa saad kellegi kohta teada kõik, mis sul on vaja teada. "Venemaa on tõeline avatud andmetega ühiskond," ütleb keegi irooniliselt. "Korruptsiooni saab kasutada selleks, et võidelda korruptsiooniga," lisab teine. Me erutume, teeme märkmeid. 

Pärast suitsunurgas kehitame aga pettunult õlgu. Midagi sellist pole Eestis võimalik. Sa ei osta siin andmeid, ei häki, ei luura, vaid kirjutad selle asemel artikleid mägrast, kes kukkus kaevu. Pole võimalik. Ja pole ka vajalik, sest meil pole türanniat. 

Paradoks: mida mädasem on ühiskond, seda rohkem saad sa mäda kasutada selle tervendamiseks. Ja mida tervem on ühiskond, seda igavam ta on. Kuid ta on vähemalt terve. 

Ent kusagilt on tulnud ikkagi seletamatu hirm. "Kas me ikka peaksime Venemaa asjadest kirjutama?" küsin õhtul Danieli käest. Daniel arvab, et karta pole midagi. Noogutan, kuid ma pole enam kindel.

Eero teine 60 sekundit: kui Vanemuine Moskvas käis

Endise prokuröri hääl on telefonis reibas, kui ta palub ennast artiklis mitte nimetada legendaarseks, vaid ainult pikaajaliseks. Tal on õigus. Ta oli tõesti pikka aega prokurör. Aastakümneid. 

Selle aja jooksul juhtus nii mõndagi. Näiteks süüfilise juhtum. Vanemuise teater läks Moskvasse külla. Anti etendusi, pärast aga roosikimbud ja kommikarbid – täismäng. Kuid see polnud veel kõik. Kremli teater nakatus Vanemuise tõttu süüfilisse. Neilt kommikarbid, meilt aga suguhaigus. 

Skandaal oli tohutu. Kaarel Ird seisis keskkomitee ees ja sai peapesu. "Te uurige seda asja," soovitab endine prokurör. Võib-olla tõesti. Ajastul, mil teatrite valvelauad pannakse pärast Aktuaalset Kaamerat kinni ning tuisuse peaga ei tohi isegi kõrvalosa mängida on ehk hea meenutada aegu, mil teatri juurde kuulus ka väike dramaatiline suguhaigus. 

Eriku 60 sekundit: kui me Mariga koolimajja jõudsime, oli see juba suletud

Üks Erik Tikani fotodest Levilas peagi ilmuva suletud koolidest rääkiva loo juurde.

Inforuum. Mida me ise loeme, kuulame või vaatame?

Kas sulle meeldib Levila?
Nüüd saad meid toetada ka telefoni teel!

5 eurot9001006
20 eurot9001007

Levila logo