60 sekundit

60 sekundit: Laenu meilt ei saa

Teisipäev, 16.11.2021

  • Autor:Levila toimetus
  • Illustratsioon:Joonas Sildre
  • Avaldatud:11.2021

Danieli esimene 60 sekundit: kas te laenu pakute?

“Kas te annate veel laenu?” 

“Olen üksikema lugesin et teie firma annab ka laenusid  kas teil oleks võimalik mulle anda järgmise kuuni 250 eurot.. Loodan et saate mind aitada”

“Tere . Kas pakute laenu ja mis oleks tingimuset.”

“Tere!  Sooviksin laenu 600 kaheks kuuks...Kas te vastate mulle?”

Alates sellest, kui Mari kirjutas Levilas oma Facebooki laenuärist, koguneb Levila postkasti just selliseid laenusoove. See oli eksperiment. Ja muidugi me enam ei paku tavaliselt laene.

Danieli teine 60 sekundit: ja nii me tegimegi raamatu nabaprügist

See kõik sai alguse suvel, kui Johannes Veski mainis, et neil on illustraator Fred Kotkasega pooleldi valmis õhtujuturaamat… nabaprügist. 

Kui sa ei tea, mis see on, siis lühidalt öeldes on tegemist vatisarnase tutsuga, mis koguneb mõnedel inimestel nabasse, ilmselt tänu sellele, et t-särk päeva jooksul hõõrdub vastu kõhtu. 

Igatahes on see olemas paljudel isadel. 

Johannes otsis arvutist välja visandid ning need olid värvilised, geniaalsed, elulised ja seikluslikud. 

Levila otsustas, et sellest saab meie õhtujutu raamat isadele, kes tahavad oma lastega arutada selle üle, kust tuleb nabaprügi ning kas oma naba on ikka kõige tähtsam asi maailmas.

Varsti tuleb see trükikojast välja ja seda saab meilt tellida.

Seksiostja 60 sekundit: mees külmetas ja ei saanud majja sisse

Levila järgmise loo jaoks materjali kogudes komistasime ühes portaalis arvustustele, mida kirjutavad mehed seksitöötajate kohta. Üks selline lugu on siin:

“Neid konkreetseid daame olin ma nõus vaatama minema küll. Lubasin kohal olla 20 minuti pärast ja olin ka... ainult, et kokku me ei saanud. Ma ei tea, kas keegi jõudis ette või oli põhjuseks üks teine kiitsakas härrasmees, kes jalutas maja ees, edasi-tagasi ja muudkui helistas kuhugi. Ilm oli tõesti jäle ja mul oli temast nii kahju. Vaeseke lõdises seal ja sisse teda ei lastud. No ega mind ka ei lastud, aga ma istusin vähemalt soojas autos ja diiselmootor lõi vaikselt nurru. Ma lahkusin, kuna ega need daamid siis mingid ainukesed pole.”

Siin on ka Joonase illustratsioon meie valmivale loole:

Inforuum. Mida me ise loeme, kuulame või vaatame?

Toeta meid!

Illustratsioon toetajatele

Iga Levilale kantud euro läheb uute lugude tegemisse. Levila maksab nii ajakirjanikele, fotograafidele, illustraatoritele kui ka lugusid sisse lugevatele näitlejatele alati võimalikult õiglast tasu.

See on võimalik ainult tänu inimestele, kes Levilat toetavad. Aita meil olla teistmoodi – teravad, tasuta ja värsked – ka edaspidi.