Riik asub JJ-Streeti uurima

Sügisel avaldasime loo "Ära vanematele räägi: JJ-Streeti tume pool". Seda, mis pärast juhtus, saad aga lugeda altpoolt.

2024. aasta viimasel nädalal saime kinnituse, et Haridus- ja teadusministeerium algatab pärast kolmekuulist “asjaolude selgitamist” tantsukoolis riikliku järelevalvemenetluse. Ministeeriumi pressiesindaja Liina Pissarev ütles Levilale, et uurimise ajendiks on neile laekunud õpilaste ja treenerite kogemuslood, samuti avalikkuses levinud väited JJ-Streeti kohta.

“Eesmärk on hinnata JJ-Street Tantsukooli õppe- ja kasvatustegevuse korraldust ning tantsukooli töötajate ettevalmistust,” ütles ta. Samuti tahavad nad välja selgitada, kas Joel Juhti asutatud tantsukooli õppekorraldus ja toimimine on olnud seaduspärased ning kõigi osapoolte, eeskätt laste ja noorte huvidest lähtuvad.

Varem on ministeerium Levilale öelnud, et nad võtavad tantsukooli tõsisemalt ette “kui ilmnevad viited, et kooli õppe- ja kasvatustegevus ei pruugi olla seaduspärane.”

Eesmärk on välja selgitada, kas JJ-Streeti õppekorraldus on olnud seaduspärane ning laste ja noorte huvidest lähtuv.

Ministeerium plaanib järgnevate kuude käigus koguda JJ-Street’iga seotud dokumente ja neid analüüsida, samuti vestelda koolipidaja, õpilaste, lapsevanemate ja treeneritega. Seetõttu kutsub ministeerium kõiki endisi ja praegusi JJ-Street Tantsukooli õpilasi, treenereid ja lapsevanemaid oma kogemust jagama.

Kogemuslugu võib olla nii negatiivne kui positiivne, kirjeldada nii konkreetset juhtumit kui ka üldist valitsevat õhustikku. Oluline on see, et need annaksid infot JJ-Streeti õppe- ja kasvatustöö, omavahelise läbisaamise, treeningkoormuse ja juhtkonna töö kohta. Lugusid ja tõendusmaterjale saab jagada kirjalikult, Teamsi kaudu kui ka näost näkku kohtumisel.

Kuna kogemuslood on antud juhul ametlikud tõendid, peavad nad olema isikustatud (saatja peab olema näo ja nimega) ning kinnitatud kinnituskirja ja digitaalse allkirjaga. Kinnituskiri on leitav siit. Kogu materjal tuleb saata ministeeriumi õigusnõunik-peaeksperdile Triin Hüvale (triin.hyva@hm.ee). Kui soovite oma lugu jagada videkõne või vestluse teel, kirjutage samuti talle. Riik ootab kogemuslugusid 14. veebruarini.

Kuigi tunnistajate isikud on ministeeriumile teada, lubavad nad anda endast parima, et osalejad jääksid avalikkuses anonüümseks. See tähendab, et lõppdokument ehk järelevalveõiend ei sisalda tunnistaja nime ega üksikasjalikke tõendeid.

Haridusministeerium andis JJ-Street Tantsukoolile tegevusloa 2008. aastal. Kas ja mis alusel saavad nad loa käest võtta? Huvikooli seadus ütleb, et kui huvikool ei täida oma põhimäärust, näiteks rikub seadust või on esitanud ministeeriumile valeandmeid, võib järelevalvaja registreeringu tühistada.

Erinevused õpilaste arvus

Pärast esialgse artikli ilmumist on Levila suhelnud ka kõigi suuremate kohalike omavalitsustega, kus JJ-Street tegutseb. Enamik ütlesid, et neil on tantsukooli filiaaliga hea koostöö ning kaebusi pole. Siiski kavatsevad osad, näiteks Pärnu linnavalitsus, JJ-Streeti esindajaga kohtuda ning artiklis kõlanud etteheiteid arutada.

Omavalitsustega rääkides aga läheb hargnema veel üks huvitav teema.

JJ-Street on Eesti Hariduse Infosüsteemile (EHIS) – see on riiklik register, mis koondab haridussüsteemi puudutavad andmed – teatanud, et neil õpib sel hooajal 2865 õpilast. See lennutab nad hoobilt suuruselt teiseks huvikooliks Eestis, ainult eraspordikoolil SEPPS näitab rohkem liikmeid. Teised tantsukoolid jäävad kaugele-kaugele maha, Eesti Tantsuagentuuril ja Shate Tantsukoolil on mõlemal umbes 500 õpilast.

Samas kui küsida valdadelt ja linnadelt otse, kui palju noori käib JJ-Streeti kohalikus trennis, ei taha andmed sugugi klappida. Näiteks ütles JJ-Street EHISele, et Tallinnast on neil tänavu 405 õpilast. Tallinn ise ütleb, et 254. Sama lugu on teiste omavalitsustega, Tartus on erinevus kahekordne, Pärnus aga lausa neljakordne! Tantsukooli enda esitatud osalejate arvud on alati suuremad.

Üks põhjus võib olla selles, et paljud linnad kasutavad EHISe asemel oma infosüsteemi, kus muusikaringi või tantsutrenni enda ausõnast enam ei piisa, nad tahavad, et ka lapsevanem kinnitaks oma võsukese osalemise. Lisaks võib omavalitsuste teadmine õpilaste arvu kohta kujuneda selle pealt, kui palju maksavad nad huvikoolile toetusi. Kuid pearaha makstakse 7.-19. aastaste noorte eest, mistõttu ei pruugi nende andmetes kajastuda nooremad ega vanemad õpilased.

Siiski jääb õhku küsimus, kuidas saavad käärid olla nii suured. Tahes-tahtmata näib, et JJ-Street paisutab oma õpilaste arvu kunstlikult suuremaks. Ka mitmed endised treenerid ja õpilased on Levilale korduvalt rääkinud, kuidas JJ-Street manipuleerib andmetega, jättes muuhulgas ammu lahkunud õpilased oma ridadesse „tiksuma”. Haridusministeerium tunnistab, et EHISes on vaja „andmekvaliteedi tõstmisega vaeva näha”.

Tahes-tahtmata näib, et JJ-Street paisutab oma õpilaste arvu kunstlikult suuremaks.

JJ-Street saab avalikku raha, kuid pole läbipaistev

Mis oleks blufi mõte, mida üks tantsukool sellest võidaks? Nagu enne mainisime, kasutavad suuremad linnad nagunii oma infosüsteeme, kus nõuavad enne rahajagamist lapsevanema allkirja. See teeb petmise palju keerulisemaks.

Samas on palju omavalitsusi – meenutagem, et JJ-Street katab pea tervet Eestit –, mis toetuvad jätkuvalt EHISe andmetele. Kui huvikool näitab seal õpilaste arvu tegelikkusest suuremana, on võimalik priskemaid toetusi saada. Mida rohkem hingi, seda rohkem raha. Olgu siiski öeldud, et ükski omavalitsus, kellega Levila suhtles, selles probleemi ei näinud.

Eraldi teema on riiklikud toetused. Näiteks andis Haridusministeerium JJ-Streetile 2021. aastal veerand miljonit õpihuvilaagrite kriisiabi, järgmisel aasta veel ligi 170 000 eurot Ukraina sõjapõgenikest lastele laagrite korraldamiseks. Need panid Eesti tantsuringkonna ahhetama – teised stuudiod nii kopsakaid summasid ei saanud. Kusjuures mõlema toetuse suurus sõltus osaliselt sellest, kui palju osalejaid tantsukool ise üles andis. Samas pole haridusministeerium raha kasutamises puudusi tuvastanud.

JJ-Street on viimase nelja aasta jooksul kokku saanud ligi 1,1 miljonit eurot toetusi. Enam kui poole moodustavad keskvalitsuse rahasüstid ja ülejäänu kohalike omavalitsuste tugi.

JJ-Street ise on nagu must kast: me ei tea, mis linnades ja valdades nad tegutsevad, kes on nende treenerid ning kui palju on neil päriselt õpilasi. JJ-Streeti kodulehel need andmed puuduvad. Tantsukooli tegevjuht Peeter Taim vastab meie telefonikõnele ning lubab küsimustele meili teel vastata. Ligi kahe kuu möödudes pole aga piiksugi tulnud. Kuidas on võimalik, et nii palju maksumaksja raha saanud huvikool on samal ajal nii kinnine ja läbipaistmatu?

Kuidas on võimalik, et nii palju maksumaksja raha saanud huvikool on samal ajal nii kinnine ja läbipaistmatu?

Ehkki riik alustab ametlikku järelevalvega, ootame jätkuvalt JJ-Street Tantsukooli õpilaste, treenerite ja teiste seotud inimeste tagasisidet ja kogemuslugusid. Kui teil on midagi hingel, kirjutage meile info@levila.ee. 

Varasemad arengud:

Lahing Wikipedias. Üks Levila lugeja juhtis tähelepanu, et tantsukool on üritanud korduvalt JJ-Streeti Wikipedia artiklist eemaldada viidet Levila loole "Ära vanematele räägi": JJ-Streeti tume pool. Seni on toimetaja lingi alati tagasi pannud.

Katusorganisatsioonide hukkamõist. Eesti Tantsuhuvihariduse Liit, mis ühendab üle Eesti tantsukoole ja- stuudioid, tegi päev pärast artiklit avaliku pöördumise, kus mõistis hukka “mõjuvõimu kuritarvitamist ning oma positsiooni ära kasutamist JJ-Streetis, mille juhtfiguuriks on Joel Juht”.

Nad kutsusid tantsuavalikkust üles probleemi ulatust teadvustama ning lubasid pakkuda kõigile endistele ja praegustele JJ-Streeti liikmetele tuge. Liidu juhatuse liige Meeli Pärna käis sellest ka Raadio 2-s rääkimas.

Avaliku pöördumise tegi ka Eesti Noorsootöötajate Kogu: “noorte vaimne või füüsiline survestamine huvikoolis või mistahes haridus- või noorsootööasutuses on lubamatu ning ebakvaliteetse tegevuse tunnus”. Lisaks juhtisid nad tähelepanu, et kui huvikool saab riigilt palju toetusi, tuleks seal toimuva üle ka tõhusamat järelevalvet teha. Eesti Noorsootöötajate Kogu pakub võimalust saata ka uusi juhtumeid aadressil: info@enk.ee.

Eesti Noorteühenduste Liit, kuhu kuulub ka JJ-Street, pole tantsukooli tegevusele veel hinnangut andnud. Nad ootavad Haridus- ja Teadusministeeriumilt lisainfot, et otsustada, kuidas reageerida. “Kui peaks leidma kinnitust tantsukooli poolne rikkumine, siis on õigus liige välja arvata,” ütles liidu juht Kaarel Taimla.

JJ-Streeti vastus. Neli päeva pärast artikli ilmumist reageeris ka tantsukool. Nad avaldasid oma sotsiaalmeedia kanalites postituse, kus ütlesid, et meie loos esineb alusetuid süüdistusi ja valeväiteid, mis põhinevad kuulujuttudel või isiklikel solvumistel. Samas ei toonud nad välja mitte ühtegi konkreetset näidet valeinfot kohta. Kuna postituse juures kommenteerimist oli piiratud, vastas Levila JJ-Streetile oma FB lehel palvega näidata, millised valeväited loos esinesid. Sellele küsimusele pole JJ-Street reageerinud.

Süüteokoosseisu pole. Politsei- ja Piirivalveameti Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse juht Inna Toater ütles Levilale oktoobris, et JJ-tantsukooli kohta ei ole kuriteoteateid esitatud. Samuti ei kajastu nende andmebaasis muid tähelepanekuid.

Toater tutvus artikliga lähemalt ja leidis, et süüteokoosseisu pole. "Mis puudutab (õpilastelt ja treeneritelt) raha nõudmist, siis tegemist on tsiviilvaidlusega. Tegemist ei olnud pettuse, kelmuse ega ka väljapressimisega ja inimestel oli võimalus soovi korral lahkuda või tehingust taganeda. Sama ka piletite müügi kohta, see toimus küll tugevalt survestades, kuid mitte ähvardades, mis annaks politseile aluse menetluse alustamiseks," sõnas ta. Artiklis välja toodud vaimne vägivald ei lähe aga tema sõnul karistusseadustiku alla.

Maksusaladus. Levila pöördus ka Maksu- ja Tolliameti poole, et küsida nende arvamust artiklist. Ameti maksuauditi osakonna juhataja Lia Parve vastas, et nad ei saa konkreetse juhtumi kohta mitte midagi öelda, kuna see on kaitstud maksusaladusega.

Levila tõi oma loos välja, et pea kõik tantsukooli peamised treenerid on asutanud oma MTÜd, mille kaudu esitavad tantsukoolile arveid, kuigi on teada, et treenerid ei tegutse teistes tantsukoolides ning seetõttu võiks tegemist olla töösuhtega, mitte MTÜ-de poolse teenuseosutamisega.

"Teie kirjeldatud võimalike skeemide puhul seisneb peamine oht selles, et tööjõumaksud jäävad korrektselt tasumata,” kommenteeris Parve. Ta lisas, et kui treener käib tantsukoolis tööl ja täidab tööülesandeid, tuleb temaga sõlmida tööleping, vastasel juhul on tegemist tegeliku töösuhte varjamisega.

Meedia tunneb huvi. Loo autorid Laura-Marleene Jefimov ja Mikk Pärnits käisid pärast loo ilmumist Kanal 2 Õhtu! saates, kus rääkisid muuhulgas allikatele ja neile endile osaks saanud hagiähvardustest. Laura kutsuti sel nädalal artikli sünnist rääkima ka Kuku hommikuraadiosse.

Vikerraadio 8. oktoobri hommikusaates arutasid meie loo üle ka ajakirjanikud Kirke Ert, Janek Luts ning spordipsühholoog Elina Kivinukk. Muu hulgas rääkisid nad ohumärkidest trennis ja sellest, kuidas luua laste arengut toetav trenniõhkkond.

Lisaks võttis teema süvitsi ette podcast Võhkarid, kus saatejuhid Märt Koik ja Andreas Jääger pühendasid meie loole suurema osa oma saatest.

14. oktoobril ilmus Kroonikas lugu JJ-Streeti endise treeneri SVNDRAGA, kes tunnistas muuhulgas, kuidas Joel Juht ähvardas tal sõrmed murda.

Toetavad sõnavõtud. Facebookis võtsid pikemalt sõna kaks lapsevanemat, kes JJ-Streeti toetavad. Üks lapsevanem kirjutas postituses, et tema abikaasa ja laps on käinud tantsukoolis mitu aastat ning neil puuduvad negatiivsed kogemused. Teine lapsevanem, kelle laps on JJ-Streetis üheksa aastat tantsinud, ütles, et noored saavad sealt liikumisrõõmu. "Kui soovid tänapäeval olla edukas ja silmapaistev, siis tulebki rohkem pingutada – nii treeningutes kui ka tantsides pikki tunde," kirjutas ta.

Levila annab selles artiklis olulisematest arengutest ja sündmustest teada ka edaspidi, nii et hoia silm peal!