Üks uudis: JJ-Streeti ähvardab maksulaks. Kool võitleb vastu

Levila avaldas 2024. aasta sügisel loo “Ära vanematele räägi: JJ-Streeti tume pool”. Seal astus üles mitukümmend endist tantsukooli õpilast ja treenerit, kes rääkisid koolis valitsenud sektilikust õhkkonnast, vaimsest väärkohtlemisest ja rahalisest survestamisest. Lisaks kogemuslugudele paljastas artikkel ka võimalikku skeemitamist maksudega.

Levila on avaldanud JJ-Streeti kohta mitu jätkulugu, näiteks siin, siin ja siin. Oleme teemal silma peal hoidnud ning teame, et paljudele meie lugejatele on JJ-Streetiga seonduv oluline. Seekord annamegi natuke põhjalikuma ülevaate ühest kohtuvaidlusest.

Eelmise aasta novembris tegi Maksu- ja Tolliamet maksuotsuse, millega nõudis tantsukooli pidajalt MTÜlt Urban Style korraga sisse üle 80 000 euro tasumata jäänud makse.

Enam kui 20 aastat tagasi Joel Juhi poolt asutatud tantsukool sellega muidugi päri ei olnud. Nad läksid kohtusse, kus ütlesid, et kui maksugiljotiin kukub, on kooliga lõpp ja umbes 600 noort üle Eesti jääb ripakile.

Tänavu juuni keskel tegi Tallinna Halduskohus otsuse, kus andis õiguse enamjaolt maksuametile.

Mille üle vaidlus käib ja mis edasi saab?

Uuenduslik MTÜ-tamine

Kuna esimese kohtuastme otsus on veel jõustumata, pole lahend avalik. Ka maksuamet ei kommenteeri midagi, põhjendades, et vaidlus on pooleli ja kehtib maksusaladus. Kohtu pressiesindaja Kristi Ehrlich saatis mulle aga otsusest lühikese kokkuvõtte.

Selle otsuse kohaselt on tantsukool vilistanud ligi 44 000 eurole tööjõumaksudele. Nii maksuamet kui kohus leidsid, et Urban Style on varjanud tegelikku töösuhet treeneritega, mille eesmärk on lihtne: maksta riigile vähem makse.

Levila juhtis 2024. aasta loos tähelepanu, et ehkki JJ-Street on nii õpilaste arvu, filiaalide kui käibe poolest Eesti suurim tantsukool, on nende palgal ametlikult vaid üks töötaja. Võrdluseks, Shaté tantsukoolil oli toona näiteks 31 töötajat.

Meie käes olid käsunduslepingud, teisisõnu treenerilepingud, kus oli näha, et Urban Style ei sõlminud lepingut treeneri, vaid talle kuuluva juriidilise isikuga. Eriliseks tegi selle asjaolu, et treeneritel polnud OÜd, vaid MTÜd.

Levilaga konsulteerinud maksueksperdid pidasid seda toona suisa uuenduslikuks: OÜtamisest räägiti ja räägitakse palju, aga MTÜde sarnased skeemid läksid maksuameti radari alt rohkem läbi.

Tundub, et enam vist mitte.

Nii maksuamet kui ka kohus olid lepingutele peale vaadates ühel nõul, et koolil oli treeneritega täiesti tavaline töösuhe: JJ-Street määras töö tegemise koha, aja ja viisi ehk selle, mis trenne on vaja anda. Kõik treenerid olid kodulehel kirjas ja mujal reeglina trenne ei andnud.

Urban Style vaidleb sellele vastu. Nad ütlevad, et treeneritega käsunduslepingute sõlmimine oli seaduslik ja nad pole tegelikke töösuhteid varjanud. Samas on neile praegu äriregistri andmetel 9 töötajat, ehkki mahud, nagu kool ise väidab, on langenud.

Laagrite käibemaks

Lisaks tahab maksuamet tantsukoolilt käibemaksu. Varasemalt oli Urban Style käibemaksust prii. Sellest on vabastatud ettevõtted, mille aastakäive jääb alla 40 000 euro. Aga ka näiteks laste- ja noortelaagrite korraldajad.

See on muidugi eraldi teema, mis on viimasel ajal palju tähelepanu saanud. Eesti laagrikorraldajad on aastakümneid lähtunud teadmisest, et laste- ja noortelaagrid on osa õppetegevusest, mistõttu on need maksuvabad. Eelmise aasta sügisel hakkas aga rahandusministeerium järsku raiuma, et kuna laagrid on seaduse järgi puhketeenus, tuleb need käibemaksustada. See tekitas paljudes huvikoolides ja lastevanemates pahameelt, sest ähvardas niigi kõrgete laagritasude hinda veelgi tõsta.

Hiljuti jõustus aga seadus, mis pidi segadusele lõpu tegema: laste- ja noortelaagritest sai koolitusteenus, mis on maksust prii. Ent ühe tingimusega: kui eesmärk on mitteäriline. Kui korraldaja teeb noortele näiteks laulu- ja tantsulaagri, mis on äratuntavalt äriline ehk teenib kõvasti kasumit, sirutab maksuamet käe välja ja tahab oma osa.

Nii leiabki amet, et kuna JJ-Street tegutseb kui äriettevõte ja on teeninud laagrite pealt tulu, oleks nad pidanud lisama arvetele käibemaksu. Seda juba alates 2023. aasta aprillist.

Kui suure summaga on tegemist, kohtuotsuse kokkuvõttest ei selgu. Nagu öeldud, maksuamet vaikib. Ka tantsukooli direktor Peeter Taim ei soovi summa suurust täpsustada. Äriregistri järgi moodustab Urban Style maksuvõlast käibemaks 7300 eurot. Üleval on ka ligi 40 000 euro eest intresse, aga ei selgu, mis maksu pealt need tekkinud on.

Noortelaagrite ümber valitsevast maksusegadusest tegi mõni kuu tagasi loo ka Kanal 2 saade “Täistund”. Seal kurtis Peeter Taim, et nõutav käibemaks koos intressidega on “kosmiliselt suur”. Nad põhjendasid ka kohtus, et pole varem laagriarvetele käibemaksu lisanud, teisisõnu, seda kliendi käest korjanud, mistõttu neil pole seda raha kuskilt võtta.

See on loogiline ja sellest võib aru saada.

Samas jättis Taim saates mainimata, et käibemaks on vaid üks ja seni teadaoleva info põhjal siiski väiksem osa vaidlusest. Suurema tüki moodustavad tööjõumaksud, samuti vaieldakse veel mitme punkti üle. Neist Taim aga ei räägi, jättes JJ-Streetist mulje kui süütust kannatajast, kes nüüd teistegi laagrikorraldajate huvide kaitseks ambrasuurile viskus.

Kummalised tehingud

Näiteks selgub kohtuotsuse kokkuvõttest, et maksuametile on silma hakanud Urban Style’i kulutused, mis ei teeni nende hinnangul ühingu põhikirjalist eesmärki.

Kuigi me ei tea, mis kulutused need on, viitab samale asjale ringkonnakohtu määrus, millega jäeti tantsukooli esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (sellest peagi lähemalt). Seal on kirjas, et maksuamet tuvastas hulgaliselt tehinguid kooli ja Joel Juhile kuuluva osaühingu JJ-Entertainmenti vahel, mille käigus on raha lubamatult ühingust välja viidud.

Levila on juba varem tõstatanud küsimuse, kas Juht on teinud JJ-Streetist isikliku rahakoti.

Kui süübida Urban Style’i varasematesse majandusaasta aruannetesse, hakkab silma üks muster. Nimelt on tantsukool andnud korduvalt laenu JJ-Entertainmentile. Huvitav on see, et üsna kohe pärast laenude saamist ostis viimane kinnisvara, muuhulgas Tallinnas Filtri teel asuva JJ-Streeti peakontori ja Liipa talu. Nii on JJ-Entertainment kasvatanud aastatega enam kui miljonieurose kinnisvaraportfelli.

Kuna mõlema ühingu aruanded on olnud sõnaahtrad ja me pole näinud ühtegi lepingut, ei saa me täie kindlusega öelda, kas ja kui palju kasutati kinnistute ostuks just tantsukoolist saadud laenu. Aga muster on ilmne.

Laenamine polnud ainus viis, kuidas raha koolist välja purjetas. Näiteks ostis Urban Style igal aastal JJ-Entertainmentilt 100 000-200 000 euro ringis teenuseid. Mis teenused need olid, aruannetest jällegi ei selgu. Üks vastus võib peituda kinnisvaras, mida Juhti osaühing tantsukoolile välja üürib. Samas on müük aastate lõikes oluliselt kõikunud. Raske on uskuda, et tantsusaalide rent võiks aastaga kaks korda tõusta või langeda.

Ühingute vahelises laenamises ja ostu-müügitehingutes pole iseenesest midagi ebatavalist, ammugi keelatut. Samas tekib küsimus, kas ja mil määral teenisid rahade keerutamised tantsukooli liikmete huvisid ja põhikirjalist eesmärki “luua Eesti aktiivsetele noortele võimalus kultuuriliseks olemiseks”?

Seda enam, et Urban Style on teinud aastaid korraliku käivet ja teeninud kasumit, aga neil puudub igasugune vara, sh kinnisvara. Seevastu Joel Juhi isikliku osaühingu varad on korralikud paisunud. Seejuures pole väheoluline, et tantsukool on saanud läbi aastate riigilt üle poole miljoni euro toetusi.

Ka mittetulundusühingute seadus ütleb, et kasumit võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Teisisõnu: see peab minema organisatsiooni ehitamiseks, mitte asutajate või juhtide taskusse.

Juht peab vastutama

Kui Urban Style möödunud aasta novembris maksuameti vastu kohtusse läks, soovisid nad lisaks esialgset õiguskaitset. Selle eesmärk oli see, et enam kui 80 000 eurone nõue pandaks kohtuvaidluse ajaks pausile ja nad saaks hingetõmbeaega.

Tantsukoolil oli eelmise aasta oktoobri lõpu seisuga kontol 46 000 eurot. Seda oli aga nende endi sõnul vaja igapäevase tegevuse jätkamiseks: üüri, kommunaalide ja töötajate palkade maksmiseks, samuti laagrite ja ürituste korraldamiseks.

JJ-Street ütleb, et viimane aasta on olnud raske, mille taga on laiemalt vilets majandusolukord, aga ka nende vastu algatatud laimukampaania. Mis laimukampaaniat tantsukooli esindaja silmas peab, nad ei täpsusta.

Nad nimetavad ühe väljakutsena ka haridusministeeriumi algatatud uurimist, öeldes, et rikkumisi ei leitud. See väide on eksitav. Esialgu tuvastas ministeerium hulgaliselt puudujääke (siin loos on välja toodud kuus suuremat rikkumist). Tõsi, poole aasta jooksul need likvideeriti ja ministeerium oli happy. Tantsukoolil kulus juristide peale 12 000 eurot.

Samal ajal alustas maksuamet ka maksumenetlust, millega tegelemiseks on Urban Style maksnud juristidele 32 000 eurot. JJ-Street ütleb, et kui “koormavad menetlused lõpevad”, on neil jälle suurem võimalus keskenduda põhitegevusele ehk tantsukooli arendamisele ja trennide andmisele. Selle käigus võiks nende sõnul taastuda ka usaldus.

Kohus seda juttu uskuma ei jäänud ja lükkas esialgse õiguskaitse taotluse tagasi.

Kohtuniku sõnul ei selgitanud Urban Style piisavalt veenvalt, et kui nad ei suuda praegu makse tasuda, siis kuidas nad seda tulevikus suudavad. Nii tekib oht, et riigil jääb raha ülepea saamata. Seda enam, et JJ-Streetil puudub igasugune vara – autod, kinnistud või väärtpaberid –, mida oleks võimalik hiljem sisse nõuda.

Seejuures juhib maksuamet tähelepanu, et kui tantsukool soovib nõude peatamist, aga ei suuda ühinguna mingeid tagatisi pakkuda, võib seda teha juhatuse liige Joel Juht isiklikult.

Näiteks on Juht maksnud endale isiklikust firmast dividende, lisaks kuulub Juhile üksikelamu ja mootorratas Harley Davidson Forty-Eight. Veel oli tantsukoolil üleval ligi 83 000 eurone võlanõue JJ-Entertainment vastu. Viimasele kuulub neli kinnistut ja kaks sõidukit. Nii annab maksuamet mõista, et Juhil ja tema ettevõtetel peaks olema varasid küll.

Vaidlus jätkub

Ehkki halduskohus andis õiguse suuresti maksuametile, ei ole see lõplik otsus. Praeguseks on JJ-Street viinud asja teise kohtuastmesse, mis tähendab, et sellest võib kujuneda aastatepikkune kohtusaaga.

Levila saatis Taimele maksunõude kohta veel hulgaliselt täpsustavaid küsimusi. Ta vastas väga põgusalt ja kordas juba varem meedias öeldut, et peamine vaidlus käib laste- ja noortelaagrite käibemaksu üle ning nende eesmärk on saavutada “õigusselgus”.

Küsimuse peale, et kas tantsukooli ähvardab maksuameti nõude rahuldamise korral tõesti sulgemine nagu nad varem on hoiatanud, kostis Taim nüüd: “Pooleliolev õigusvaidlus ei mõjuta Urban Style’i põhikirjalist tegevust.”

Ilusat suve jätku soovides,

Lennart