Lootuskiirtega tehisaru-stressi vastu

Üks Uudis on jälle käimas! Ilmselt mitte igal nädalal, ning autoriks pole meie hea sõber Brent Pere, kuid lugejate tungival nõudmise jätkame olulisemate uudiste taustade uurimist. Seekord kirjutab Daniel Vaarik.

Üks ajakirjanik rääkis mulle, kuidas ta saatekülaline oli maitsekalt riides: “Lasin ChatGPT-l kapist asju valida,” ütles külaline.

Pärast näen üht tuttavat tänaval pomisemas tehisaruga ehk adumiga, nagu mulle meeldib öelda. Üks teine tuttav proovib adumi abil oma suhet remontida ning jääb ChatGPT-ga tekste vahetades napilt auto alla.

Mu kunagine koostööpartner Riina kirjutab mulle, kuidas seadusandluse tutvustamise videoseminari on jälgimas 20 osalejat, kuid enamus neist on tehisaru agendid, mis teevad märkmeid.

Su Facebooki lõime sajab sisse minister ja ütleb midagi täitsa mõistlikku. Aga noh, nagunii kirjutas selle hoopis AI!

Ja siis käib peast läbi, et kas tõesti näeme, et lähenevatel valimistel on poliitikud pigem näitlejad, kelle mõtteid kujundab adum, mille serverid asuvad teises riigis? Liberaalidel rohkem Anthropic, ChatGPT, konservatiividel Grok.

See on meie elu. Uued detailid lähevad iga päev adumi kontrolli alla. Viimaste andmete kohaselt ongi Eesti adumikasutuse poolest maailma tipus, umbes viiendal kohal. Üle 46 protsendi Eesti rahvast kasutab Eurostati andmeil adumit. Cybernews, mille andmed põhinevad äppide allalaadimisel, väidab, et 51 protsenti teeb seda.

Selle taustal on ootamatu, et kui teen mõne meediakanali lahti, siis adumist räägitakse pigem vähe. Lasin tehisarul üheksa kuu jooksul igapäevaselt teha ülevaate olulistest uudistest ERR-i uudisteportaalis. Mis sa arvad, mitu adumiteemalist uudist on üheksa kuu jooksul jõudnud portaali kuue tähtsaima uudise sekka? Ei vähem ega rohkem kui neli. Tundub nagu magaks kanal meie elu tegelikkuse lihtsalt maha.

Minu mudel vaatas ainult tähtsatena esile tõstetud lugusid, kuskil lehekülje alumises otsas oli kindlasti viiteid adumile veel. Samuti võis mu mudel jätta mõne uudise tähelepanuta põhjusel, et ta pildistab ERR-i esilehte korra päevas. Kuid kui me räägime 1269-st tähtsama uudise pealkirjast, mille seas mainitakse ühte teemat vaid neljal korral, siis see teema ei saa tähelepanu.

Igaüks on oma adumivaatlustega ja sellega seotud muredega pisut üksi. Ei jäägi muud vist üle, kui adum lahti teha ja talle oma hirme kurta.

Samal ajal saan uue kirja Riinalt. “Käisin perearsti juures, kes küsis lisaks tavapärastele arsti küsimustele nagu et kas mu eluviis on tervislik ja kas ma suitsetan, ka seda, kas mul on AI-stress,” kirjutab Riina. “Kas perearstide poole pöördutakse nüüd nii tihti AI stressi teemadel, et see on lisatud küsimustikku?” küsib ta.

Ma taipasin, et on aeg Levilas sellest rääkima ja kuulama hakata. Sa võid meile saata mõtteid või lugusid oma AI-hirmudest, lisada neid kommentaariumi või saata otse.

Meie proovime sulle vastata postitustega, mis avavad adumi taustu. Ning selleks, et sul ei oleks tunnet, et adum võtab su töö ära, ütlen ma lihtsalt vastu: me ei tea seda, mida ta võtab ja annab.

Üldiselt ollakse ühel meelel selles, et palju senist rutiinset tööd kaob. Kes viitsib osta sinu vaibkooditud äppi, kui ta saab ise kohe teha samasuguse? Kes viitsib lugeda adumi tehtud arvamuslugusid, mida on terve sotsiaalmeedia täis? Paljud oskused on kopeeritavad. Nende väärtus liigub kiirelt nulli suunas.

Mul pole midagi väga kindlat lubada peale paari lootuskiire. Näiteks ütlevad osad tehisaru ehitajad ise, et tehisaru muudab küll väga lihtsaks mõned ülesanded, kuid ei kaota terveid töökohti. Siin on inglisekeelne intervjuu Google’i asepresidendi James Manyikaga, kes on valmis kihla vedama ja päris raha vahele panema, et töökohtade kadumine on aeglasem kui su lemmik-LinkedIni guru arvab.

Lootuskiir on näiteks see, et iga kord kui tehnoloogia teeb millegi väga lihtsaks, kaovad küll töökohad, kuid tulevad ka sellised töökohad, mis varem polnud võimalikud. Need on mõeldud lahendama selliseid probleeme, mida me varem ei suutnud lahendada või mille olemasolust me varem ei teadnudki. Siin Instagrami videos räägib tehisaru instituudi vedaja Helen Edwards sellest lähemalt (video on inglise keeles).

Töö avardumist kinnitas mulle ka mõni nädal tagasi toimunud kohtumine ühe üliõpilasega, kes näitas oma kooli lõpuprojekti. Ta nimi on Kim Lilii Tamm ning juhtumisi tegeles tema töö ka mulle tuttava teemaga – analüüsis inimeste mõttemustreid. Selleks oli ta adumi abil treeninud karaktereid nagu Jordan Peterson ja Andrew Tate ning paljud teised ning pannud nad omavahel vaidlema. Selleks, et sellist tööd varem teha, oleks pidanud nende isikute endiga pikki tunde veetma või siis suure tiimiga nende tekste kodeerima.

Kim näitab, et sotsiaalteaduses on uus võimalus teha teistmoodi tööd.

(Et lihtsalt jutuks ei jääks, lubas ta oma töö demovarianti jagada).

Ma ei soovita uskuda nende juttu, kes tahavad sulle iga hinna eest adumit või selle koolitust müüa. Kes tahavad sulle öelda, et kui sa kohe nende lahendust ei kasuta, siis oledki maha jäänud. Sest lisaks reaalsetele töökohtadele tuleb iga tehnoloogilise pöördega välja hulk sulaselget lollust, valealgatusi, inimesi, kes proovivad lihtsalt moes oleva teema pealt teenida ning tuntust koguda.

Tegelikult oleme me kõik veel jätkuvalt adumiajastu alguses, sisuliselt ruudul number üks. Mõnes asjas teadlikult mitte kiirustamine võib olla tark valik (seda ütles mulle üks tehnoloogia asjatundja, kes on kaasa aidanud nii mõnelegi globaase leiutise sünnile).

Võtame klaasi vett vahele ning jätkame. Miski pole kadunud. Ootame sinu kirju.

PS. See on minu poolt esimene Üks Uudis. Kuidas sulle muidu see postitus tundus?

PPS. Kui sa oled süveneja tüüp, siis sõber Sten jagas just postitust, mis selgitab, kuidas adumitega tuleb vähemalt ajutiselt meile tööd juurde.

Daniel