Üks uudis: “Hoone valmib tont teab, millal…”

Kas olete märganud, et ehitised ei saa kunagi valmis siis, kui lubatud? Eriti torkab see suure tähelepanu tõttu silma riigi rahadega seotud suurhoonetega – alguses lubatakse ühte, aga siis hakkab asi venima.

Näiteks Rahvusraamatukogu uuendus pidi valmis saama eelmise aasta lõpus, kuid nüüd on jutt 2027. aastast. Tallinna Linnateater pidi avatama 2023. aastal, aga avati mullu oktoobris. Täielikult saab hoone teatri juhi Mihkel Kübara sõnul valmis alles selle aasta lõpuks. Ka Loodusmuuseumi uus ja uhke hoone Noblessneris pidi valmima selle aasta suvel, aga valmib praeguse seisuga järgmise aasta sügisel.

Üks neist lükkumise põhjustest on hangete vaidlustamine ning eriti just vaidlustuse kartus. Kübar ütleb ausalt, et Linnateatri puhul mõjutas see kolmest hilinenud aastast umbes poolteist.

Kui ühe vaide lahendamine võttis rahandusministeeriumi sõnul eelmisel aastal aega keskmiselt 22 päeva, siis see on tühiasi selle kõrval, kui palju läheb asutustel aega vaiete vältimiseks.

Üksikasjalikult vaadatakse läbi kõik dokumendid ning mõnel juhul tehakse valmis hanget veel mitu kuud ümber, et jumala eest enne lõplikku väljakuulutamist sellel ühtegi haavatavat kohta poleks. Mida põhjalikum ettevalmistus ja mida rohkem kartust ja kontrolli, seda kauem võtab aega hanke ettevalmistus ja seda hiljem saab hoone valmis. Ükski asutus või jurist ei taha vaidlust kaotada või avalikkuses nõrk välja näha.

Põhjalikkust ei saa pahaks panna, sest ka näiteid pikalt viibivate vaidluste kohta on omajagu. Näiteks Transpordiamet avaldas Are möödasõidu hanke esmalt eelmise aasta veebruaris, aga vaidluste tõttu jõudis lepingu sõlmimiseni alles novembris.

LIsaks ehitusele organiseeritakse hangetega kõike: mööblit, valgustust, näituse ekspositsiooni, kohvikupidajat jne. Ja kõik, kes hankes osalevad, saavad tahtmise korral ka otsuse vaidlustada. Asjade puhul algab riigihanke piir 60 000 eurost, ehituse puhul 150 000 eurost.

Kuigi vaidlustusi pole esimese hooga palju, 2025. aastal 9093 hankest vaid 299, siis iga kaotuse puhul tuleb arvestada veel omakorda hanke muutmise ning uuesti välja kuulutamisega, nii et lõpuks võib 22 päevast saada päris pikk aeg.

Rahandusministeeriumi sõnul esitatakse vaidlustusi iga aasta rohkem, mis võib tulevikus veelgi kaarte segada. Kui asutus kuulutab ühe objekti jaoks välja kümmekond riigihanget ja igaüks neist vaidlustatakse, on venimine juba 220 päeva, seitse kuud. Lisame veel hanke lõputu timmimise ja uuesti kuulutamise. Õnneks siiski päris iga hange ehituse valmimisaega ei mõjuta.

Kuigi riigi kinnisvara haldava Riigi Kinnisvara AS-i sõnul on väga keeruline öelda, kui palju vaidlustused valmimist edasi lükkavad ning iga vaie on erinev, siis ühe asutuse juht ütles mulle omavahel, et olukord on juba pöörane.

Kohati osalevad hangetes näiteks ettevõtted, millel pole konkreetse töölõiguga üldse erilist pistmist. Oletame, et ettevõte on varem tegelenud fotovalgusega, kuid vaatab, et muuseum kuulutab samuti valgushanke välja. Ta osaleb, kuigi tal pole eelnevat kogemust ning asub siis ka vaidlusesse, kuigi lootust võita on vähe. Selliste juhtumite tõttu proovitaksegi teha kõik selleks, et “kalastajaid” vältida, kuid see nõuab ülimat detailsust.

Mõne juhi hinnangul võiks seetõttu loobuda näiteks madalaima pakkumise nõudest ning edaspidi keskenduda kvaliteedile. See aitaks hanke koostada vastavalt kvaliteedile ja spetsiifilistele detailidele, mitte odavusele, kus saab ka lihtsamalt kalastama minna.

Näiteks kui asutusel on vaja konkreetseid lampe ning neid pakub vaid üks või kaks tootjat, võiks ju tootjate nimed sinna hoolimata maksumusest juurde kirjutada. Praegu seda teha ei tohi, vaid peab hoopis lampe tehniliselt ilma nimedeta kirjeldama. Lakooniliselt: “50cm lai ja keeratava peaga”. Kirjeldusest võib aga igaüks omi järeldusi teha. Seega võiks isegi pealtnäha kallim hange osutuda odavamaks, kui hakata arvestama selle “odavuse” taga olevaid lõputuid ametnike ja juriste töötunde.

Samas, vaie on täiesti normaalne asi ning küsimusi tekitaks see, kui otsust üldse küsimuse alla ei tohiks seada, see viiks ilmselt kiirelt ka korruptsioonini.

Fakt on aga see, et lisaks miljonitele muudele faktoritele, mis ehitise valmimist edasi võivad lükata, on hankesõjad üks valusamaid, sest peale lõputu ettevalmistuse polegi midagi teha. Aga asi ise samal ajal seisab.

Seega võivad kõik asutuste juhid ja poliitikud varsti jälle enne valimisi rõõmsalt hõisata, et üks tore hoone valmib ajal x, kuid tegelikult on üsna kindel, et see valmib tont teab, millal.

Hääd

Brent