Üks uudis: Ma hakkasin vaibkoodijaks

Eelmisel nädalal ma vaibkoodisin. Programmeerisin esimest korda elus mitu äppi. Mitte seepärast, et ma oleksin programmeerija, vaid seepärast, et me kõik võime nüüd koodi kirjutada. Muidugi mitte päriselt, kuid tehisaru teeb selle meie eest ise ära. Ja kiiremini kui tarkvaraarendaja.

Eestlased kasutavad massiliselt tehisaru. Küllap on päris paljud inimesed juba endale ise igasuguseid abilisi proovinud programmeerida, kuid suuremale osale rahvast on see kardetavasti veel tume maa. Erinevus on lausa nii suur, et kui mõni usinam loob endale juba Openclaw’s tegumeid, mis sulle ise helistavad, siis teised arvavad, et progemisega saab ainult Jaan Tallinn hakkama.

Aga uskuge või mitte, mõne minutiga saab endale luua elektribörsi automaatse jälgija, LinkedIn-i postituste koostaja või igavust peletava rakenduse. Lisaks saab seda teha täpselt vastavalt iseenda soovidele ja vajadustele.

Tänu vaibkoodimisele saab näiteks kiiresti käima lüüa äriidee. Presenteeri oma ideed mõnele tehisarule, kirjuta võimalikult täpne prompt ning mõne tunniga võib olla sul väga korralik rakendus. Näiteks Luukas Kristjan Ilves lõi paari tunniga rakenduse riigikogu eelnõude kontrollimiseks.

See pole täiuslik, kuid paras, et asjaga alustada. Sealt edasi on hea anda töö kätte tarkvaraarendajatele, kes rakendust täiustavad ning korralikult tööle panevad. Kuid siin on ka üks väike aga. Vaibkoodimisega tehtud rakendusi on arendajatel tükkmaad keerulisem arendada, sest kood on võõras ning tavapärasest erinevalt tehtud.

Rakendusi saab aga ka teha palju lihtsamateks asjadeks. Näiteks Go Work a Biti asutaja ja tänane vaibkoodija Kei Olbrei lõi lehekülje LinkedIn-i postituste jaoks. Piisab vaid sellest, et räägid rakendusse oma iva ära, ütled, millise tooniga võiks postitus olla ning mõne hetke pärast on sul täisväärtuslik postitus.

See tähendab LinkedIn-i kasutavale inimesele meeletut ajasäästu, sest mida kauem rakendusega tööd teha, seda täpsemalt see sinu vaibi edasi annab. Lisaks arvestab rakendus, et postitus korralikku tähelepanu saaks.

Üks Eestis gümnaasiumi lõpetanud noor naine aga pani nelja päevaga hoopis uue riidepoe püsti! Äsja lugesin ka sotsiaalmeedia taimeri kohta. Mees ehitas selle endale ekraanile, et ta näeks pidevalt, kui kaua sotsiaalmeedias aega veedab. Iga kord kui avanes Facebook, hakkas aeg jooksma.

Et asi ei jääks sellele tasemele, et keegi kuskil tegi, veetsin ka ise natuke Lovable.ai-ga aega. Ma võtsin inspiratsiooni Olbreist ning lõin rakenduse hoopis Instagrami jaoks. Kuna postituste tegemine võtab üsna kaua aega, siis mõtlesin, et rakendus võiks ju ise mu Instagrami profiili analüüsida ning kui ma viskan talle hunniku pilte, võiks ta ise neist kümme valida ja postituse teha. Eks proovige ise! Õigesti töötab see telefonis.

Tunnistan, et omajagu vigu tal veel on, kuid algset eesmärki ta tõepoolest täidab. Viskan talle kuni 30 pilti, tema valib 10 ja paneb need järjekorda. Häda on vaid selles, et sa ei saa kohe “postita” nupu juurde minna, sest Instagram blokeerib seda. See tähendab, et pead pildid alla laadima, kuid siis saad juba Instagramist pildid samas järjekorras hõlpsalt üles panna. Mina tegin oma viimase postituse nii ja säästsin sellega omajagu aega.

Kui mina sain hakkama, saad sina ka.

Vaibkoodimise eesmärk ongi tavalise inimese elu lihtsamaks muuta. Vahet pole, kas need on praktilised küsimused või äriidee algatamine, aga see kõik on tõepoolest lihtsam kui kunagi varem.

Jah, vaibkoodimises on kindlasti veel päris palju kitsaskohti, kuid kui nii lihtsaid asju saab endale ise toota, siis milles küsimus? Kui siis selles, et ega neid uusi poode, rakendusi ja muud säärast liiga palju ei toodeta?

PS! Kui tahad mu vanu uudiskirju lugeda, siis tegin ka ühe mängulise loosiratta, mis viskab sind juhuslikult valitud eelneva teema juurde.