Parim film eksist üle saamiseks?

Kirjuta meile filmidest, mis on aidanud sinul lahkuminekust üle saada. Pane juurde väike kirjeldus, kuidas see juhtus, ning pane kas siia kommentaariumisse või saada: kuulutused@levila.ee.

Esimene lugu:
"Yes man"

Kui ma temast lahku läksin, vedelesin oma üürikorteris, ila suunurgast nõrisemas ja vaatasin Netflixist mitukümmend aastat vana sarja Räpane Mackey.

Ma nutsin, kui üks peategelane surma sai. Ma sõin ainult paljast Muhu leiba ja kirjutasin ühe kunstiasutuse blogisse imelikke lugusid, millest üks lõppes miskipärast nii, et sõitsin põleva Range Roveriga merre, Anne Veski kõlaritest üürgamas.

Ma ei jaksanud tööd teha ning pool aega pidasin ma oma peas Temaga vaidlusi. Mina olin kujuteldav mõistlik osapool ning tegin talle selgeks, et lahkuminek minust oli loll viga.

Ma tõmbasin endale Tinderi ja käisin õhtuti deitidel. See pakkus tegelikult vaheldust küll. Kuid kohe kui deit lõppes, olin samas kohas tagasi. Keha värises.

Ma kohtusin Tinderis ühe naisega, kellele meeldisid suvakad filmid. Sa peaksid vaatama “Yes Mani”, ütles ta mulle ühel päeval.

Nädalavahetusel panin selle filmi käima. Kesised 6.8 punkti IMDB-s ei tekitanud kuigi suurt elevust.

Seda filmi vaadates taipasin, et ma olin muutumas inimeseks, kes istub korteris kinni, haletseb ennast ja kardab inimesi. See film oli peegel.

Ma hakkasin tegema, nagu filmi pealkiri põhimõtteliselt soovitas. Ma ütlesin asjadele lihtsalt kolm kuud järjest jah. Kõigele.

Ei läinud kaua kui mu ellu tuli rohkem sõpru. Asjad hakkasid jälle välja tulema. Rõõm hakkas tagasi tulema.

Mu soovituse mõte on vist see, et kurval ajal ongi raske tõsiseid raamatuid lugeda. Kuid ka totakast filmist võib olla abi.

-anonüümne