Üks uudis: Kuidas ma tingima hakkasin

Esmalt vabandan, et uudiskiri sel korral hilines. Proovime seda ikka pigem teisipäeviti teha, kuid hilinemisel on oma põhjus. Maandasin riske, et pank minu enda diile ei tühistaks. Tutvustan neid täna teilegi.

Allpool kõigest lähemalt!

Hinnad tõusevad, majandus kasvab aeglasemalt kui aaloe, mis Levila aknalaual päikese kätte ununes. Üks kriis ajab teist taga. Kõlab nagu igavene jama. Aga uskuge mind, kõik ei ole veel halvasti. Räägin teile ühe tõsielul põhineva loo sellest, kuidas raha säästa. Kohati isegi ebareaalne, kui lihtne see võib olla.

Ühesõnaga täpselt kaks näidet, kuidas raha kokku hoida. Vajab teatavat jultumust, kuid inimkatse näitas, et see töötab.

Selgituseks tuleb mul end lugu ära rääkida ja riskida sellega, et keegi pangategelane või itimees nüüd loeb seda, vihastab, ning ma keeran selle jutuga siin endal kõik pekki.

Kirusime hiljuti mõne sõbraga, kuidas eluase on kuidagi kalliks läinud. Juttu jätkus ja üks hetk jõudsime pangalaenu intressini. Üllatus-üllatus, mul oli neist kõige kõrgem kodulaenu intress, 1,95% + kuue kuu euribor. Mõni naerab, mõni mõtleb, et suht okei isegi.

Tegelikult on see kõrge ja tuleb välja, et vähemalt 0,35% liiga kõrge. Minu puhul. Nüüd aga sellest, kuidas ma selle teadmiseni jõudsin.

Kirjutasin kodupanka ja palusin refinantseerimist (kole sõna selleks, et öelda “palun andke mulle paremad tingimused”). Nad vaatasid mu rahavoogu, töökohti ja muud olulist ning tõdesid, et seis pole aastatega paremaks läinud ja nii ei saa rallit sõita. Tegelikult nagu on küll, aga see selleks. Igatahes nad keeldusid.

Mõtlesin siis, et mis siin ikka, proovin teisi pankasid ka. Ühest saingi pakkumise, ainult hindamisakt vaja uuesti teha. Pakkusid täitsa korralikku allahindlust ning kuna kampaania ka käis, siis lepingutasu ega midagi maksma ei pea. Kuulge, priima ju!

Kirjutasin siis selle peale enda kodupanka ja ütlesin, et “aitäh vastuse eest, aga lihtsalt informeerin teid, et pean teise pangaga kõnelusi”.

Läks KAKS TUNDI ja ma sain neilt pakkumise. Intress 0,35% madalamaks, ühtegi lisatasu maksma ei pea ja korteri lisatagatise saan ka veel vabastada. Pidin selle kunagi varem sinna olude sunnil külge pookima.

Reaalselt? Nii kergelt käiski? Ütle ühe korra, et lahkud ja ongi olemas? Ma olin sellest varem kuulnud, aga ise kogeda on ikka teine asi.

Rääkisin siis sellest sõbrale ja ta ütles selle peale: “heh, sa ikka internetipakkujaga oled rääkinud?”. Heureka! Panin järgmisel päeval oma teenusepakkujale lakoonilise meili, et sain konkurendilt pakkumise, kus mul on kõik teenused poole odavamad. Valetasin. Mõtlesin, et proovin.

Ja kujutate pilti, paari tunniga olid mul senise pakkuja juures kõik teenused poole odavamad. POOLE ODAVAMAD. Raju. Seda küll ajutiselt, kuid telekommunikatsiooniettevõtted vist enam pikaajalisi lepinguid väga ei teegi. Ütlesin siis neile, et teeme praegu ära ja vaatame mõne aja pärast uuesti, kui lahkuma hakkan.

Ma ei hakka siia enam mitte midagi pikalt kirjutama, kui et tasub küsida. Lihtsalt kirjutage ja küsige. See on jabur, aga paljude ettevõtete moto ongi: “Lollidelt tulebki raha ära võtta!”. Seni olin mina üks neist.

PS! Kohti, kust allahindlust küsida, on ilmselt veel umbes mustmiljon. Tehke seda!

Head tingimist, sõbrad!

Brent