Üks uudis: Millal asendab tehisaru asekantsleri?

Tehisaru imbub igale poole, hiljuti aitas näiteks teha Von Fockile turundust.

Nii et kui loeme, et Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium otsib tehisintellekti- ja andmestrateegia koordinaatorit, tekib küsimus, kas seda ametikohta ei võiks juba tehisintellekt ise täita? Ja miks mitte ei võiks tehisaru juba ka asekantsler olla?

Mõtleme – üks asekantsler tekitab ju riigile praegu ka üsna kopsaka kulu. Palk on tavamõttes metsik – aastas kuskil 70 tuhande ringis. Aga isegi selle palgaga häid inimesi alati ei leia.

Auto? Kütus auto jaoks? Võib olla. Kontor! Ning mis saab, kui hüpoteetiline asekantsler tekitab ministeeriumis ahistamisega tuska? Tehisintellekt seda ei tee (loodetavasti).

Rääkisin kolme Eesti tippjuhiga: Eesti Loto juhi Triin Agani, Tallinna Linnatranspordi juhatuse esimehe Kaido Padari ning Ülemiste juhi Guido Pärnitsaga. Lisaks võtsin ühendust ka MKM-iga.

Uurisin neilt kõigilt, kuidas tehisintellekt neid aidata ning keda asendada võiks. Võib-olla ka mõtteainet efektiivsuse komisjonile. Ilmselt nad on sellele ka mõelnud.

Juhtide arusaam tehisarust on erinev. On neid, kes proovivad kiirelt õppida ning on neid, kes väga innukalt muutuste keskele ei torma.

Neid viimaseid me täna väga ei puuduta, sest neil lihtsalt pole midagi öelda. Küll aga toonitatakse mulle, et ees ei tohi joosta, aga maha ei tohi ka jääda!

Mida siis tehisintellekt juhilt üle võtab? Triin Agan ütleb näiteks, et ta ei näe juba praegu probleemi enda asemel tehisaru koosolekule saata, sest tema ja tehisaru õpivad üksteist üha paremini tundma. Asi see siis pole teda koosolekule saata. Jutt on sama, lihtsalt juht saab tegeleda muude asjadega.

Kui AI isegi veel päris nii kaugel täna pole, siis küllap varsti on.

Täna on ühtne arvamus see, et kõik, mis puudutab süstematiseerimist, on lihtsam tehisarule lahendada anda. Inimene on lihtsalt Väga Palju Aeglasem. Graafikud, analüüsid, visioonid, tõlkimine, you name it.

Aga jõuame juhtideni. Kas tehisaru suudab neid täielikult asendada? Meie allikad arvasid, et täielikult mitte. Aga keskastmejuhti? Võib-olla tõesti. Miks? Sest nende töö on sageli seotud ühe kindla suunaga.

Näiteks Tallinna Linnatranspordis töötab 1500 sõidukijuhti. Kujutage ette, kui raske on neile graafikuid teha! Aga tehisaru teeb selle siuvipsti ära. Võib isegi välja arendada tehisaru agendi, kelle ametinimi on Graafikute Pealik. Ilmselt varsti nii lähebki. Muide tehisaru suudab täna edukalt teeselda ka Nike või Starbucksi juhti.

Võtame veel ühe lihtsa näite. Juhi töö on ka inimesi koondada. Sellega seonduvad emotsioonid ja kellegi vallandamine pole kunagi lihtne. Võib-olla mõni karujõmm ütleb, et see on tema jaoks kerge, aga raske uskuda.

Juht näeb, et tööd saab efektiivsemaks muuta ning mõne rolli saab tehisarule üle anda. See on ääretult valuline protsess. Samas, kui juht oleks ise tehisaru, siis lähtuks otsus puhtast ratsionaalsusest ning asjaga oleks kõik. Rets, aga lihtne.

Ratsionaalsus ongi üks võtmekoht, mida tehisaru puhul välja tuuakse. Toode, teenus või ajalugu võib küll emotsionaalne olla, kuid tehisaru arvutab välja plussid ja miinused ning vajadusel vabaneb kuluallikast. Ilma igasuguse silmapilgutuseta. Tuimalt. Inimese puhul see nii lihtsalt ei käi.

Rahaliselt ei pruugi tehisaru PRAEGU veel suurt võitu tuua. Sest alguses tuleb teha investeering töö efektiivsemaks muutmisel ning siis hakkab see tagasi tooma. Ja siis toob. Ja toob. Ja toob. Kuniks oled suures võidus.

Aga kuulge, kas MKM võiks siis juba endale tehisaru tööle palgata? Selguse huvides ütlen, et kõik minuga rääkinud juhid ütlesid, et nii mõnegi ametniku võiks juba täna tehisaruga asendada. MKM aga seda töökohta veel asendada ei taha. Nad ütlevad, et see eelmainitud koordinaator peab tehisaru tööle “aluse” looma.

Tee meile oma pakkumine, millal võtab tehisintellekt mõne asutuse juhi töö ära. Osalejate vahel loosime välja Levila õlu (ilma naljata).

Hääd
Brent