Üks uudis: Noortel meestel on lootust?

Uudiseid on liiga palju. Meie valime sulle eelmisest nädalast välja vaid ühe olulise, küsime õigeid küsimusi ja lisame tausta. Telli see uudiskiri tasuta oma meilboksi!

Viimasel ajal on palju räägitud noorte meeste radikaliseerumisest. Halb uudis on see, et nad radikaliseeruvad. Hea uudis on, et sellest räägitakse.

Seis oleks palju halvem, kui noorte meeste probleemid oleksid peidus – kui meil poleks kodumaist filmi „Fränk“, mis annab hea võimaluse rääkida noorte mõjude teemal või kui meil poleks Netflixi sarja „Adolescense“, mis räägib noorte radikaliseerumisest.

Hea uudis on see, et Kaitsepolitsei pidas piisavalt oluliseks pühendada oma eile avaldatud aastaraamat noorte radikaliseerumise teemale. Kusjuures asjaga mindi lausa nii kaugele, et loodi pisut orwelliliku nimetusega deradikaliseerumise kava, mille eesmärgid on usutavasti head ja õiged.

Teemaga tegeleb ka meedia. Nii võib lugeda Eesti Ekspressist, et Eesti noormehed maksavad 50 eurot kuus, et õppida maailma “esigängsterilt”, kuidas alavääristada naisi, makse mitte maksta, valetada ning olla “kõva mees”.

Muide, ka Levila tegi mõne aasta eest samateemalise filmi „Kuidas ma vihkama hakkasin“, sest me nägime radikaalsust ja olime mures. Ja see ongi nüüd see hea iva, et tänaseks on tundub olevat moodustunud selgem rinne noorte radikaliseerumisega tegelemiseks.

Kuid miks me sellest täna räägime? Sest ühtepidi on hea, et probleem aina enam kajastust leiab, kuid teisalt ei peata see lumepallina kasvavat mõjuvõimu. Pisut selgitust kulub seega ära.

Meedia, riigi ja kogukonna eesmärk võikski ju olla ka see, et meie noorte meeli ei juhiks vägistaja, maksupettur, kupeldaja ja rahvusvaheline kurjategija Andrew Tate. Teadus nimetab selliseid tegelasi manfluenceriteks ehk manosisuloojateks. Nende peamine eesmärk on mõjutada noori mehi.

Miks Tate ja temasugused noortele meestele ahvatlev tundub? Sest samal ajal kui riik huviharidust kärbib pakub Tate ja kümned ning sajad teised manfluencerid nii Eestis kui mujal neile lahendust iseenda probleemidest välja rabelemiseks.

Kui noorel pole enesekindlust, siis nende juurest saab. Kui kunagi on kogetud kiusu, siis nemad aitavad selle vastu võidelda. Kui sul pole raha, siis nemad aitavad sul kasvõi poole tunniga rikkaks saada. Kui otsid naist, siis nemad õpetavad, kuidas saada. Kõlab ilusalt, kuid paraku maksavad noored suunamudijatele lihtsalt head raha ja saavad vastutasuks ei midagi muud kui radikaliseerumist.

Vaatame pisut lähemalt, kuidas mõjutustegevus käib ja miks sellel silma peal tasub hoida. Eriti, kui oled lapsevanem ja laps tuulab internetis kõikide ahvatluste keskel. Mulle on abiks Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi nooremteadur Kaarel Lott, kes seda põhjalikult uurib.

Tate-suguste manfluencerite peamised aated jagunevad kolmeks: treening, finantsid ja elulised nõuanded. Kõlab nagu normaalne värk, aga tõlgin selle ära ka.

- Treening - trenni peab tegema nii, et oleks jõudu peksa anda ning end iga hinna eest kaista.

- Finantsid - rikas pead olema, sest muidu ei ole sa keegi. Kindlasti võiks raha tulla krüptost.

- Elulised nõuanded - kuidas naisi enda kasuks tööle saada, kuid seejuures jääda matšoks ehk kuidas enda territooriumit kehtestada ja siis panna naine käituma nii “nagu naine peab”.

Mille vastu nad siis võitlevad? Naiste, meeste mõjuvõimu vähenemise, haridussüsteemi, soorollide ja palju muu vastu. Seejuures on nende eesmärk lihtne – kasvatada jälgijaskonda, levitada arusaamu ning muuta maailm meestekesksemaks.
Kui nüüd veel sisu ette võtta, siis Lott jagab Eesti manomeeste sisu TikTokis omakorda kolme kategooriasse:

- Makrotasand ehk üldine arusaam ühiskonnast, mille järgi on mehed tänapäeva ühiskonnas ohvripositsioonil, nende mõjuvõim väheneb ja selle vastu peab võitlema.

- Mikrotasand ehk isikuküsimus, kus mees peab enda kehtestama ja võitlema teatud vahenditega välja “mandunud” ühiskonnast. Mandunud tähendab muidugi taaskord seda, et meestel pole ainuvõimu.

- Mesotasand ehk resoneerumine teiste ühiskonnagruppidega, kus piisava kannatamise järel on mees küps, et ühiskonnas domineerida. Sealt tulevad ideed juba vägivallast ja domineerimisest ehk eriti naiste üle domineerimine ja Eriti paarisuhtes.

Kuidas aga ära tunda seda, et noor on manokate (kõlab parajalt sarnaselt panokaga) mõju all? Kõige lihtsamalt saab sellest aru käitumise järgi. Järsku on kool ja haridus mõttetud, aga juba tuleks luua ettevõte ja raha teenida. Seda räägivad näiteks 12-aastased, kes muu seas näiteks naissoost õpetajaid ei austa. Samamoodi muutub suhtumine üleüldiselt naistesse ja ka teistesse rassidesse, ka vanematesse. Valged on nende jaoks loomulikult ägedad, kõik muu mitte.

Sellist suhtumise muutumist pole ülemäära keeruline ära tunda. Sääraseid vaateid võivad esindada ka tavalised noored, kuid sellisel juhul on ka nendega midagi mäda läinud.

Nüüd tuleb aga mängu see, kuidas noort selle käest “päästa”. Esimene reaktsioon oleks manitseda ja õpetada, kuid see peale manomeeste õpetusi kindlasti ei sobi. Tegelikult tuleks lihtsalt korralikult vaeva näha, et üle Eesti oleks näiteks palju väga häid noorte treenereid või haridustöötajaid, sest iga kärbitud või halva treeneri asemele võibki astuda Andrew.

Teine väga tähtis asi on aga iga noore ja lapse puhul lihtsalt lähedus. Sageli on ekstreemsustesse kalduvate noorte puhul küsimus selles, kas nad on piisavalt hoitud ning neil on lähedasi, kelle najale raskuste korral toetuda. Sellest kõik algabki.

Pikemaks tutvumiseks soovitan seda lehekülge ning kes soovib, siis saab minult teada ka Kaarel Lotti avaliku loengu toimumise koha. Ja tuleb tõdeda, et kõigi trendide puhul töötavad samad loogikad. Neid tuleb lihtsalt märgata ja tähelepanu pöörata.

Veel paar uudist möödunud nädalast.

Riigikogu võttis vastu kirikute seaduse muutmise seaduse, millega proovitakse vähendada usuorganisatsioonide mõjuvõimu vaenu ja vägivalla õhutamiseks.

Seaduse jõustumisel peab Eesti Kristlik Õigeusu Kirik (endine MPEÕK) enda alluvussideme Moskva patriarhaadiga katkestama. Seadusemuudatuste ajend on Moskva patriarhaadi avalik toetus Venemaa agressioonisõjale Ukrainas. Muudatustega soovitakse muu hulgas tagada, et Eestis tegutsevaid usuorganisatsioone ei saaks ära kasutada vaenu või vägivalla õhutamiseks.

Meelelahutusmaailmast ka. Jagati välja EFTA-d, sealt saab ehk mõne soovituse, mida tagantjärele vaadata. Näiteks enim auhindu pälvinud film “Biwa järve 8 nägu” sai kinolevis vaid alla 4000 vaataja, mis näitab, et tihtipeale kaob hea kraam kõige muu vahele ära. PS! Taaskord, praegu soovitan kinodes vaadata “Fränki”, sobib suurepäraselt ka tänase juhtkirja teemaga kokku, “Adolescence’ist” rääkimata.

Anna teada, kui sinu arvates võiks paar vihjet uudisteks veel anda. Arvestan sellega ja loome üheskoos täpselt piisava infovoo.

Hääd
Brent