Üks Uudis: Võitjate tugevus

Mina olen ikka Brent ja tere tulemast lugema Levila uudiskirja “Üks uudis”, mis soovib vähendada sinu elus müra ja üleliigset uudiste kerimist. Võib-olla hoopis uudiseid üldse eirata. Täna sellest räägimegi.

Meile torkas silma uudis Trumpi soovist saada iga hinna eest endale Taanile kuuluv Gröönimaa. See on häiriv mõte, sest Trumpi ähvardus võib mõjutada ka meie ja Põhjamaade julgeolekut. Sarnaseid mõtteavaldusi tuleb tema suust nagu Vändrast saelaudu ning paratamatult tekitavad need väljaütlemised ebakindlust tuleviku osas.

Levila hiljutisel koosolekul tuli lausa jutuks, kuidas kolleegide tutvuskonnas on mitmeid inimesi, kes on sõja ja kriisiuudistest kaotanud usu tulevikku ning MÜÜVAD KIIRKORRAS KORTERIT.

Hoidkem nüüd hobuseid!

Just uudiste põhjal kerkiva hirmufooni tõttu ei tee me täna Põhjamaade julgeoleku analüüsi, vaid räägime sellest, mida uudised ning nende pidev kerimine ise meiega teevad ning kuidas seda muuta.

Rääkisin seda uudiskirja tehes kolme inimesega, kelle tööks on või on olnud inimeste aitamine. Nad annavad soovitusi, kuidas hullumeelses ja vahel isegi iiveldama ajavas uudistormis tugevaks jääda. Võtan need lühidalt kokku.

Koolipsühholoog Helena Tõnisma:

Ära lihtsalt keri pidevalt uudiseid. Mina näiteks ei loe neid üldse. Üldse. Hommikul raadiost kuulan kell 8.30 uudised ära ja need võtavad vaid kõige olulisema lakooniliselt kokku. Sellest piisab (kuigi vahel on ka seda liiga palju). Ilmselgelt ei saa kõik inimesed endale lubada täielikku uudistepimedust, kas juba elukutse tõttu või puhtalt seepärast, et ei soovi, aga seda saab piirata. Teadmatus võib tekitada muidugi ka ärevust juurde, kuid sellisel juhul tuleb paratamatult juba enda vaimse tervise hoidmine tõsisemalt kätte võtta.

Psühholoog Tiit Kõnnusaar:

Mida rohkem tajume segadust ja ohtu, seda ärevamana ennast tunneme. Segadust tekitavad siinkohal uudised. Kui need segavad sinu igapäevast toimetulekut, siis tasub mõelda, kui palju ja milliseid uudiseid me ikka vajame. Kas me tarbime infot teadlikult või laseme end üle ujutada? Tasakaaluks soovitan tuua hoopis päevarutiini liikumine, sport, hobid või muud tegevused.

Kriisikommunikatsiooni taustaga Levila oma jope Daniel:

Kui Ukraina sõda algas, siis kohtas Levila Poola-Ukraina piiril ühte meest, kes oli paari päeva eest hommikul uudistest vaadanud, et Venemaa tungis Ukrainasse. Ilma pikemalt mõtlemata istus ta oma minibussi ning asus Ukraina suunas teele, “sest kindlasti on piiril palju põgenikke, keda ma saan neid aidata,” rääkis ta.

Kui mul on anda ainult üks soovitus, kuidas olla keset infomüra tugev, siis on see see: kõigis maailma kriisides on alati olnud üks asi, mis aitab inimese vaimset tervist korras hoida. See on see, kui ta aitab teisi. Muidugi endale jõukohaselt. Kuid just enda vajalikuna tundmine on inimese üks peamisi vajadusi, mis annab ka parema vaimse tasakaalu.

Sageli just seetõttu minnakse vabatahtlikuks päästjaks, organiseeritakse Ukrainasse autosid, tehakse naabritega koostööd või tegeletakse ka lihtsalt riskinoorte aitamisega. Kui lood enda ümber headust, hakkab ka endal parem. Kuid enda ümber tugevuse loomine on ka võitjate mõtteviis. Tugevad suhted aitavad lõpuks võita. Nad aitavad tõsta kaitsevõimet ja arendada majandust.

Loodame, et need mõtted aitavad ka sind või su lähedasi. Järgmine kord võtame ette mõne järgmise uudise, kuid ikka distantsi hoides ning laiemat maailma mõtestades.

Hääd,
Brent Pere
ja Levila tiim.