Arvamus: rünnakud Eesti vastu lähevad räigemaks

Vaata videona või loe altpoolt arvamuslugu.

Hübriidrünnakud Eesti vastu on muutunud sagedasemaks ja tõsisemaks. Eelmisel aastal nägime intsidente, mida varem pole olnud. Pidasime detsembris ja jaanuaris kinni üle 10 inimese.

Üks väljapaistvam rünnak oli siseminister Lauri Läänemetsa ja venekeelse Delfi peatoimetaja Andrei Šumakovi auto lõhkumine. Mõlemal sõidukil löödi sisse kõik küljeklaasid. Eesmärk oli rünnata avaliku elu tegelasi, kes Venemaa režiimi valjuhäälselt hukka mõistsid, ja neid seeläbi hirmutada.

Number üks hübriidrünnakute tegija on seni olnud Venemaa. See jääb nii ka tulevikus. Kuid tõenäoliselt lähevad rünnakud veelgi räigemaks ja ohtlikumaks. Põhjus on selles, et idanaabri tavapärane mõjutustegevus on sanktsioonide, piirangute ja üleüldise hukkamõistu taustal väga piiratud. Seetõttu otsivad nad kogu aeg uusi ja ootamatuid käike, kuidas meid nõrgestada.

Mida tähendab üldse hübriidrünnak? Kõige lihtsamalt lahti selgitades on see kõigi võimalike vahendite kasutamine, et teist riiki haavata, oma tahet peale suruda. Kui tavalises sõjas sõidavad tankid ja kõmisevad kahurid, siis hübriidrünnak võib toimuda vaikselt, isegi märkamatult. Me võime avastada, et mingid asjad lihtsalt enam ei toimi. Kraanist ei tule vett ega radiaatorist sooja, arvutisüsteemid on kokku jooksnud.

Kui tavalises sõjas sõidavad tangid ja kõmisevad kahurid, siis hübriidrünnak võib toimuda vaikselt, isegi märkamatult.

Täpselt sama nägime Ukrainas. Venemaa kasutas enne täiemahulist sõjalist sissetungi tervet paletti hübriidseid ründevorme: Kremli raha pumpamine Ukraina majandusse, kremlimeelsed meediakanalid, kollaborantide värbamine, diversioonigruppide asutamine, küberrünnakud jne. Eesmärk oli Ukraina ühiskond rivist välja lüüa. Tihti eelneb hübriidtegevus sõjalisele ründele.

Ränderünne ja tüngakõne peaministrile

Lisaks ministri ja ajakirjaniku auto lõhkumisele leidis mullu aset veel mitu märkimisväärset hübriidrünnakut Eesti pihta. Nende mitmekesisus ja ulatus näitab, et kõigeks tuleb valmis olla:

1) Mälestusmärkide sodimine, neist kurikuulsaim ilmselt Sinimägede mälestustahvlite rüvetamine. Sama tehti ka Viljandimaal asuva Alfons Rebase mälestustahvliga.

2) Pommiähvardused koolidele, kohalikele omavalitsustele ja riigiasutustele. Koolide ründamise eesmärk oli külvata lastes ja nende vanemates hirmu ja segadust.

3) Küberrünnakud elutähtsate teenuste osutajate vastu. Näiteks eelmise aasta sügistalvel õnnestus häkkeritel välja lülitada mitmed Eesti katlamajad, mistõttu katkes toasoojaga varustamine. Inimesed jäid mõneks ajaks külma kätte.

4) Ränderünded. Eelmise aasta detsembris saadeti Venemaa piirivalve toetusel Narva piiripunkti mitmeid Lähis-Ida päritolu immigrante. Eesmärk oli tekitada kaost, sisepingeid ja kurnata ametnikkonda.

5) Eesti valitsuse liikmete tagaotsitavaks kuulutamine, eesmärgiga ahistada ja tekitada hirmu. Näiteks kuulutas Venemaa tagaotsitavaks peaminister Kaja Kallase ja siseminister Lauri Läänemetsa.

6) Libakõned. Peaminister Kaja Kallasega võttis ühendust inimene, kes väitis end olevat Aafrika Liidu komisjoni esimees. Petturi eesmärk oli Kallaselt välja õngitseda mõni lause, mida saaks kasutada Ukraina vastu ja Venemaa hüvanguks. Libakõne taga olid Venemaa propagandistid.

Peaminister Kaja Kallasega võttis ühendust pettur, kes väitis end olevat Aafrika Liidu komisjoni esimees. See oli tüngakõne.

Mõistagi pole hübriidrünnakud suunatud ainult Eesti vastu. Üks viimaseid markantseid näiteid on katse süüdata Riia vanalinnas okupatsioonimuuseumi hoone. Poolas on üritatud põlema panna üht ladu, mis oli seotud Ukraina abistamisega. Leedus rünnati Aleksei Navalnõi meeskonna liiget Leonid Volkovit haamriga.

Vandenõu NATO vastu

Selleks, et hübriidrünnakud oma mõju avaldaksid, on tarvis soodsat pinnast.

Pole saladus, et Venemaa näeb siinset vene kogukonda instrumendina, kuidas Eestit lõhestada. Kreml pole huvitatud nende integreerumisest Eesti ühiskonda. Vastupidi, idanaabri eesmärk on see, et vene kogukond oleks võimalikult rahulolematu ja Moskvale kuuletuv.

Venemaa nuusib Eesti ühiskonnas haavatavaid kohti. Kui nad näevad kuskil sädet, üritavad nad seda lõkkele puhuda. Näiteks täheldasime, et Venemaa proovis eelmisel aastal toimunud Nursipalu harjutusväljaku vastastes protestides oma kätt vahele lükata. Nägime seal kremlimeelse liikumise KOOS liikmeid ja tegevusi.

Võrumaal on levitatud vandenõuteooriad justkui NATO sõdurid vägistaksid kohalikke tüdrukuid. See on täielik jama ega vasta tõele. Ühtegi sellist intsidenti pole aset leidnud.

Võrumaal on levitatud vandenõuteooriad justkui NATO sõdurid vägistaksid kohalikke tüdrukuid.

Eesti äärealadel elavad inimesed, kes on sotsiaalmajanduslikult vähem kindlustatud, on Venemaa mõjutustegevuse sihtmärk. Neid püütakse meelestada Eesti riigi vastu, neile sisendatakse, et nad on hooletusse jäetud. Näiteks on Vene pool püüdnud levitada narratiivi nagu Eesti hoolitseks märksa rohkem Ukraina sõjapõgenike kui oma kodanike eest, makstes ukrainlastele suuremaid toetusi ja tagades elukoha.

Kas Venemaa on olnud oma tegevuses edukas? Julgen öelda, et strateegiliselt ehk pikas vaates pole nad oma eesmärke saavutanud. Tooksin välja kolm põhjust. Esiteks, Eesti ühiskond on Venemaa töötlemise vastu osaliselt immuunne. Teiseks, Eesti jõustruktuurid tegutsevad väga sihikindlalt selle nimel, et Venemaa hübriidrünnakuid ennetada ja tõkestada. Kolmandaks, oleme viimastel aastatel end üha rohkem Venemaast lahti sidunud, nii majanduses, energeetikas kui teistes eluvaldkondades. Ka see kahandab idanaabri võimalusi õnnestumiseks.

Meie ohuhinnang ütleb, et lähima kolme aasta perspektiivis on Venemaa sõjaline agressioon Eesti vastu äärmiselt ebatõenäoline. See on ebatõenäoline ka järgmise viie kuni seitsme aasta jooksul.

Soovitused inimestele

Kuna Venemaa vajutab hübriidsõjas ilmselt gaasi juurde, on Eesti inimeste teadlikkus ja valmisolek ülimalt oluline. Peame igapäevaelus toimetama nii, et me ei annaks oma tegude või käitumisega vastasele ainest, mida nad saavad meie vastu kurjasti ära kasutada.

Kui Eesti inimene levitab vabatahtlikult sotsiaalmeedias vandenõuteooriaid NATO sõdurite "kuritegudest", võib Venemaa selle üles noppida, võimendada ning seeläbi paljusid uskuma panna, et nii ongi. Tagajärjeks võib langeda usaldus NATO vastu. Ärme mängi vastasele nii lihtsaid kaarte kätte!

Ärme mängi vastasele nii lihtsaid kaarte kätte!

Ehkki meil kehtib sõna- ja ajakirjandusvabadus, võiks ka meedia vältida Venemaa narratiivide levitamist ja võimendamist. Kremlimeelsetele inimestele pole vaja anda nii palju tähelepanu. Hübriidrünnakuid oluliste objektide või teenuste vastu peab kindlasti kajastama, aga seejuures tuleks lahti selgitada, kes on ründe taga, missugused on eesmärgid ning kuidas peaks käituma. Nii väldime asjatut paanikat, hirmutamist ja ühiskonna polariseerumist.