Miks on Eesti narkosurmade “pealinn”?

Tristan uuris tugevatoimeliste uimastite tarvitamise trende Eestis ning pani koos abilise Oliver Valguga kokku ajajoone.

Käivitamiseks vajuta video pildile, nagu ikka. Samuti võid vaadata videot meie Youtube'i kanalilt. Kui eelistad lugeda, siis keri allapoole ning loe video põhjal tehtud teksti:

28. aprillil 2017. aastal mõisteti Haapsalu kohtumajas tapmises süüdi Juri Vorobei. 

Sel hetkel ei osanud Eesti politsei isegi veel arvata, kelle otsa nad koperdanud olid ja kui suurt rolli mängib see mees Eesti uimastikaubanduses. 

Paar kuud hiljem varitses keskkriminaalpolitsei Tallinna Pääsküla rabas. Samal ajal saabus sinna Vjatšeslav Plaškin ja peitis kaitseala tähistava posti juurde kilose paki fentanüüli. Politsei konfiskeeris uimastid ja jäi teisi asjaosalisi ootama. 

Saabus Vjatšeslav Ivanov, kes avastas, et lubatud kraami lubatud kohas ei ole ning hakkas paaniliselt helistama ja kaevama. Saabus kolmas võtmeisik Leonid Logatšjov ja järgmisel hetkel olid kõigi meeste käed juba raudus. 

Kuid see oli alles algus. 

Läbiotsimiste käigus leiti Plaškini kodust trepi alt salaruum, mida kasutati fentanüüli valmistamiseks. 

Kinnipeetud isikute ütluste põhjal paljastus terve kuritegeliku jõugu hierarhia. 

Ja selle tipus oli seesama Juri Vorobei, kes alguses tapmises süüdi mõisteti.

Kuna Vorobeil polnud enam kuhugi joosta, avaldas ta politseile oma pensionisamba: Haapsalu linna piirile metsa kaevatud 4,5 kg ehk mitu miljonit doosi fentanüüli. 

Fentanüülikuninga tabamisega pandi punkt 20-aastasele võitlusele fentanüüliga ja narkosurmade arv Eestis vähenes järgnevatel aastatel märgatavalt. 

Aga mitte kauaks…

Juba mõned aastad hiljem jõudsime tagasi täpselt samasse kohta, kus olime olnud enne.

Miks ei päästnud fentanüülikuninga tabamine Eestit narkosurmadest? Millised on raskete uimastite tarvitamise trendid Eestis ja mida tehakse selleks, et Eesti ei oleks enam narkosurmade poolest Euroopa tipus?

Nagu ikka – alustame algusest.

Kuidas me fentanüülini üldse jõudsime?

“KOMPOTT” ehk moonivedelik oli esimene Eestis laiemalt levinud tugevatoimeline opiaat. Seda valmistati kodumaistest moonikupardest ja vartest ning süstiti.

Tollal ei olnud Eestis sellist rahvusvahelist uimastikaubandust nagu on praegu. Peamiselt lohutati end alkoholiga, aga 1980. aastate lõpus hakati kodus moonivedelikku keetma. 

See traditsioon ei ole muidugi ka tänapäeval kuhugi kadunud. Moonihooajal keedetakse “kompotti” nagu vanasti. 

Kui Eesti sai taas vabaks, langes raudne eesriie ja pääsesime maailmaturule. 

Aga seda kahjuks ka uimastite kontekstis.

Esialgu oli Eesti küll pelgalt mugav transiidiriik, sest siitkaudu sai kõike suurematesse Euroopa riikidesse sõidutada. 

90-ndate Eesti-Vene piir lasi tegelikult kõike läbi –- inimesi, raha ja muidugi ka narkootilisi aineid. 

Salakaubandus õitses.

Ja õige pea oli tänavatel heroiin, mida hakati nüüd moonivedeliku asemel veeni süstima.

Kuigi HEROIIN on minu ajju süüvinud kui midagi väga kohutavat, tundub tagantjärele vaadates 90-ndate olukord isegi üsna okei, sest siit edasi läksid asjad ainult hullemaks.

2000. aasta juulis keelas Taliban Afganistanis oopiumimooni kasvatamise. 

Kuidas see üldse siia puutub? 

Oopiumimoonist saadakse oopium, oopiumist omakorda eemaldatakse morfiin, millest seejärel tehakse heroiini.

Aga Afganistan tootis tollal 90% maailma ebaseaduslikust heroiinivarust, ehk heroiin kadus pea täielikult Euroopa ja seega ka Eesti tänavatelt. 

Oodake, aga miks üks kuritegelik režiim peaks üldse nii populaarse toote kasvatamisest loobuma? 

Sellele on mitmeid selgitusi. 

Noh, oleks ilus mõelda, et see läheb islamiusuga vastuollu. Või et nad tegid seda puhtalt selleks, et oma rahvusvahelist mainet parandada.

Samas… Nad keelasid ära ainult kasvatamise, mitte müümise.

Kui võtta ära millegi nii ulatusliku pakkumine ja müüa juba olemasolevaid varusid, saab neid müüa väga palju kallimalt, sest nõudlus on nii suur.

Fentanüüli ajastu

Loodus tühja kohta ei salli.

Eriti hästi sobib see ütlus just uimastite konteksti. 

2002. aastal kirjutas Eesti Ekspress, et Tallinna tänavatel on hakanud levima heroiinist kümneid kordi kangem aine, mida tunti esmalt “valge hiinlase” nime all ja müüdi tavalise heroiini pähe. 

“Valge hiinlane” ehk fentanüül on heroiinist tugevatoimelisem ja seega ka ohtlikum. 

Selle doseerimine heroiini pähe kahekordistas narkosurmade arvu Eestis.

Tere tulemast sünteetiliste opioidide ajastusse!

Muide, Eesti on üks esimesi riike maailmas, kus hakkas levima fentanüül. Miks mulle tundub, et me oleme alati kõige sitemates asjades esimesed?

Fentanüül, nagu ka paljud teised ained, sünteesiti tegelikult meditsiinilistel eesmärkidel. Tugeva valu leevendamiseks ja narkoosiks. Seda kasutatakse nt vähiravis. 

No mõni ime, et Eesti hakkas pärast selle aine turule jõudmist narkosurmade maailmarekordeid püstitama.

Kui 2017. aastal Vorobei jõuk tabati, arvas Eesti politsei, et tegu on lotovõiduga. 

Seda näitas ka üledoosidest põhjustatud surmade arv. Aastatel 2018–2021 jäid iga-aastased narkosurmad alla 40, kui varasemalt olime rinda pistnud kaks kuni kolm korda suuremate arvudega. 

Ka iga-aastased reoveeuuringud näitasid, et me oleme suutnud fentanüüli seljatada. 

Mis siis juhtus aga aastal 2022? Miks ei kadunud probleem fentanüülikuninga tabamisega?

Miks kõik algas uuesti? (Õhupalliefekt)

Vaata seda! 

Pigistad ühest kohast, aga õhk ei kao kuhugi. See liigub lihtsalt teise kohta.

Mida see tähendab?

2017. aastal tabati Eesti üks suuremaid fentanüülivõrgustikke.

Politsei katkestas pakkumise. Aga inimesed, kes tarvitasid, jäid alles. 

Meil oli hulk inimesi, kes olid harjunud fentanüüli kasutama, aga siis pani politsei selle poe kinni.

Mida sõltlased siis selles olukorras tegema peaks? Lihtsalt maha jätma või? 

Inimesed ei jäta isegi suitsetamist naljalt maha… rääkimata siis opioididest.

Ja selles ongi probleem – turg ei jää kunagi tühjaks. Seni, kuni on ostjaid, tuleb turg pakkumisele vastu.

Kui heroiin kadus, tuli fentanüül. 

Kui fentanüül kadus…

siis tulid muidugi uued sünteetilised opioidid.

Seega oli Vorobei tabamine küll lotovõit, aga mitte ainult politseile. 

Fentanüüli kaotamisega Eestis loodi maailma keemiatööstusele ideaalsed tingimused uute ja veelgi kangemate ainete turuletoomiseks. 

Loodus ei salli tühja kohta ja nõudlus jääb, aga... sellegipoolest suudeti narkosurmad hoida aastatel 2018–2021 väga madalal põhiliselt tänu sellele, et meil praktiliselt ei olnud turul sünteetilisi opioide. 

Aga! Fentanüülipoe sulgemine ei olnud ainuke põhjus, miks surmade hulk sel ajal alla läks.

Katri Abel-Ollo: “See oli selline kahene, või ütleme isegi kolmene võit. Üks oli kuritegeliku võrgustiku lammutamine, üks oli see Hiina seadusandlus, mis seda globaalset tausta andis – kõik, mida Hiina teeb ainete ja prekursorite keelustamisega, on tegelikult see, mis mõjutab Euroopa turgu. Pluss narkosurmade puhul veel see, et koju antava naloksooni programm jõudis nii-öelda oma peak’ini.”

Naloksoon on ravim, mis blokeerib narkootikumi mõju! Aga selle kasutamiseks peab läbima koolituse.

Uus laine - nitaseenid ja orfiinid

Tere tulemast nitaseenide ja orfiinide süstimise ajastusse!

Kui heroiin kõlab juba nii jubedalt, et tahaks ära joosta, ja fentanüül võib olla heroiinist kümneid kordi tugevam, siis nitaseenid ja orfiinid võivad olla heroiinist juba sadu kordi tugevamad.

Ehk – iga uus laine vajab palju väiksemat kogust, et anda sama mõju.

Kellele see hea on?

Kui sama laksu saamiseks on vaja vähem ainet, on seda palju lihtsam smugeldada. 

Kahjuks on kangemad ained ka palju ohtlikumad tarvitajatele. 

Selliste ainete tarvitamisel, mille täpse doosi valimisel käivad asjad milligrammides, on väga lihtne puusse panna. 

Ka nitaseenid loodi algselt meditsiinilistel eesmärkidel, valuvaigistitena, aga leiti, et need on kasutusele võtmiseks liiga tugevad ja liiga kõrge üledoosiriskiga.

See tähendab, et isegi kontrollitult oli keeruline nii tugeva ainega ümber käia.

Lisaks! Kuna pilt on nii kirju, muutusid tänavanimed pärast 2017. aastat üldisteks – öeldakse lihtsalt "liha", "kõva", "raske". Nüüdisajal ka “šora”.

Nii, nagu inimesed surid 20 aastat tagasi fentanüüli üledoosi, arvates, et nad tarbivad heroiini, surevad inimesed praegu, sest nad ei tea üldse, milline opioid parasjagu turul on ja mis on selle aine kontsentratsioon. 

Kui halvasti meil tegelikult läheb?

Alates 2022. aastast oleme maadelnud umbes saja surmaga aastas. Seda on väikse riigi kohta väga palju ja seepärast teeme endiselt silmad ette teistele euroopa riikidele.

2024. aastal suri Eestis üledoosi täpselt sada inimest. 

Isegi liiklusõnnetustes sureb poole vähem…

Samal aastal suri üledoosi Lätis 77 ja Leedus 80 inimest.

Eestis suri üleannustamisse peaaegu viis korda rohkem inimesi kui Euroopa Liidu riikides keskmiselt. 

2022. aastast on põhiliseks probleemiks sünteetilised opiodid. Pooled üledoosidest on tingitud just nende tarvitamisest. 

Aga kuna pilt on läinud kirjumaks, siis surrakse ka teiste ainete ja segatarvitamise tõttu.

Ning aina rohkem otsitakse abi sõltuvushäiretega noortele.

Jõudsalt on kasvanud ka näiteks kokaiini põhjustatud üledoosisurmade arv. 

Peamised murelapsed Eestis on hetkel nitaseenid, mille tõttu kaotasime eelmisel aastal kaheksa inimest, ja orfiinid, mis tapsid kümme inimest.

Kui teha väike vaade ka üleüldisesse tarvitamise pilti, näitavad 2025. aasta süstlajääkide uuringud, et põhiline süstitav aine Eestis on amfetamiin, mis on olnud esikohal juba aastaid. 

Süstitavatest uimastitest on kõige suuremad hüpped teinud aga ülitugev karfentanüül ja katinoon alfa-PVP.

Ja tähelepanu-tähelepanu!

Ka fentanüül on tagasi! 

Ja on võtnud sel aastal juba mitu inimelu. 

Aga tegelikult ei ole asi ainult surmades. 

Ainuüksi Tallinnas saab kiirabi umbes 500 üledoosidega seotud väljakutset aastas. 

See tähendab, et kiirabi kihutab keskmiselt vähemalt korra päevas mõnd üledoosi saanud inimest päästma. Üsna tihti isegi kaks korda päevas.

Ja Eesti pole tegelikult kuulus mitte ainult rohkete surmajuhtumite poolest, vaid Balti regiooni ja seejuures eriti Eestit tuntakse kui Euroopa katsepolügooni ehk kohta, mille pealt ennustavad teised riigid, millised narkootikumid järgmisena turule tulevad.

Kalvet: “Siin on üks müstiline küsimus, millele mul ei ole mõistlikku vastust, n-ö elevant keset tuba, et miks Eesti on eriline?”

MIKS on just Eesti see katsepolügoon? 

On see Venemaa lähedus? 

On meil agaramad-innovatiivsemad kuritegelikud jõugud kui mujal? 

Halb kliima? Sitt tuju? 

Või on see puhtalt juhus? 

Kalvet: “Ja selget ühest vastust ma ei oska praegu anda, miks see nii juhtunud on.”

Sellele ei tea keegi täpset vastust.

Veel! Aga vastuseid sellele küsimusele on asutud otsima ja loodetavasti need ka kunagi saabuvad.

Katri Abel-Ollo: “Siin meil veel hüpoteese sellisel kujul ei ole. Me sooviks seda teha kvalitatiivse uuringuna. Me peame neid oma mõtteid kõigepealt kontrollima.”

Mida teha?

Aga üks hea uudis on see, et riiklik eesmärk aastaks 2030 on viia narkosurmad nulli.

Kuigi aastast 2022 on surmade arv püsinud pidevalt umbes saja surma juures aastas.

Katri Abel-Ollo: ”Noh, kõik teavad, et see on utoopiline sellepärast, et null on see. Kuskil ei saa olla seda nulli, isegi kui sünteetilisi opioiode ei oleks.

Ja põhjus, miks see tegelikult sinna sellisel kujul läks, on selline taustfilosoofia, et väike Eesti riik ei saa tegelikult lubada narkosurmadele mitte ühtegi inimelu.”

Aga tore on see, et riik ei püüa ainult kurjategijaid trellide taha panna, vaid ka kahjusid vähendada.

Nii koolitatakse järjest rohkem tarvitajaid, lähedasi ja spetsialiste juba mainitud NALOKSOONiga ümber käima.

Aastal 2025 võeti vastu HEA SAMARIITLASE AKT, mille alusel ei karistata uimastitest põhjustatud tervisemure tekkimisel abi kutsujat ega -vajajat uimastite tarvitamise ja väikeses koguses omamise eest.

Lisaks saab Eestis nüüd TARVITAMISJÄRGSELT aineid testida, et saada teada, millega siis ikkagi tegu oli.

Ja mida Eesti veel teinud ei ole, aga mille poole me liigume teiste riikide eeskujul, on…

1) ohutuma tarvitamise kabinetid – järelevalvega ja puhaste süstaldega ruumid manustamiseks;

2) tarvitamiseelne testimine – saad enne tarvitamist teada, mis ainega tegu;

3) “safe supply” – saad retsepti alusel tarvitada kontrollitud ja seega ka ohutumaid uimasteid. 

Katri Abel-Ollo: “Meie ravisüsteemis on nii palju teisi auke ja vajadusi, mida on vaja teha ja lahendada, et…

Meil hetkel ei ole isegi sellisele... võtame siis näite... pereisale, kes leitakse korduvalt kokaiinijoobes autoroolist ja kellel on lapsed tagaistmel… et see on politsei pea igapäev, et meil ei ole isegi sellele inimesele korralikke raviteenuseid pakkuda.”

No hästi! 

Tähendab... Ei ole üldse hästi, HALVASTI on. 

Aastaks 2030 plaanib Eesti minna üle 100% eestikeelsele õppele… millest rääkisin oma eelmises videos. 

Lisaks püüame aastaks 2030 peatada narkosurmad. 

Kas nendest plaanidest ka asja on saanud, võtame ette saate järgmises osas, aastal 2030! 

Pealtnägemiseni!