7. osa. Noored ei ole vahetusaastal muredega üksi

Vahetusorganisatsioonide sõnul tekitab õpilastes enim muret kohanemine perega ja sõprade leidmine. Enamasti suudetakse probleemid lahendada, katkestamine on erandlik.

  • Autor: Karmen Laur
  • Illustratsioon: Joonas Sildre
  • Toimetajad: Tõnis Tootsen, Mari Mets
  • Audiolugu loeb: Teele Pärn
  • Salvestus, helikujundus, originaalmuusika: Janek Murd
  • Avaldatud: 06.2022

Üks peamisi vaimse tervise probleemide allikaid on kehv läbisaamine vahetusperega. Kuigi pere ja õpilase sobitamisel lähtutakse ühistest huvidest ja hobidest, võib koos elades tekkida erimeelsusi. Vahetusprogrammi YFU tegevjuht Kadri Eensalu ütleb, et enamasti tekivad mured seetõttu, et üksteisest räägitakse mööda või saadakse valesti aru, mis võib tekkida ka keelebarjääri tõttu. 

„Kõige tähtsam on see, et enamik õpilasi ja perekondi on võimelised kohanema isegi siis, kui kõik nende ootused ja eelistused ei saa täidetud, ning kuidas nad oskavad võtta sellest aastast viimast ning saavad siiski suurepärase kogemuse,“ sõnab noori välismaale õppima vahendava FLEX programmi koordinaator Greete Lepik.

Nii Eensalu kui Lepik keeldusid kommenteerimast Levila avaldatud kuue noore kogemusi, sest tegu on isikuandmetega.

Lepik nendib, et perevahetus on siiski harv.

Kui kooslus ikkagi ei toimi ja perevahetus tundub kõige mõistlikuma lahendusena, hakkab igale õpilasele määratud kohapealne inimene ehk tugiisik uut peret otsima. Uus pere proovitakse leida samasse piirkonda, et õpilane ei peaks kooli vahetama. Perevahetus võib olla vajalik ka näiteks siis, kui pere kolib, sissetulek väheneb või juhtub midagi isiklikku, mis raskendab vahetuspereks jäämist. Lepik nendib, et perevahetus on siiski harv.

Sõprade leidmine 

Teine suurem põhjus, miks vahetusõpilastel vaimse tervise mured tekivad, on raskus sõprade leidmisega. Õpilased veedavad küll enamiku ajast koolis, kuid võib juhtuda, et tundides on erinevad klassikaaslased või on vahetunnid nii lühikesed, et pole aega sotsialiseeruda.

Organisatsioonid soovitavad õpilastel olla avatud ja proovida üha uuesti ja uuesti, kui suhtlus mõne kohalikuga takerdub. Sõprade leidmiseks jagatakse nippe ka ettevalmistavatel kursustel. Seal rõhutatakse muu hulgas kohaliku keele õppimise vajalikkust, et paremini kogukonda sulanduda. 

Peamine on see, et vahetusõpilane oleks julge, astuks oma mugavustsoonist välja ja alustaks ise teistega vestlust.

Sõpru leiab ka õppeväliste tegevuste kaudu, näiteks sporditrennidest või näiteringidest. Kui koolis selliseid pole, tasub liituda mõne huviringiga väljaspool kooli. Peamine on see, et vahetusõpilane oleks julge, astuks oma mugavustsoonist välja ja alustaks ise teistega vestlust. „Kõigiga ei peagi kohe tekkima südamesõprus, aga mida rohkematega suhelda, seda suurem on tõenäosus, et kuskilt see hea ja õige sõprus alguse saab,“ lausub Eensalu.

Kohapealsed tugisüsteemid

Peresid valides kontrollivad programmid nende tausta ametlikest registritest ja neile on kehtestatud terve rida nõudeid. Lisaks elementaarsele voodikohale ja toidukordadele on aga reeglites öeldud näiteks seda, et vahetusõpilasel ei pea olema eraldi tuba, vaid ta võib jagada tuba samast soost lapsega. Pere peab suutma õpilast ka ülal pidada. Küll aga ei nõuta pangaväljavõtet ega seda, et õpilane peaks saama aasta jooksul riigis reisida. Vahetusõpilase võõrustamise eest raha ei maksta.

Oma muresid soovitatakse õpilastel jagada esmalt just vahetusperega. Kui perega pole klapp hea, saab rääkida tugiisikuga, kes on toeks nii õpilasele kui ka vahetusperele. Kui ollakse tülis, kohtub tugiisik kõigi osapooltega ning palub neil võimalikult ausalt ja avameelselt jagada oma tundeid, et räägitu pinnalt võiks käitumine muutuda kõigile meelepärases suunas. Tugiisikud uurivad õpilastelt nende heaolu kohta vähemalt korra kuus.

Tugiisikud uurivad õpilastelt nende heaolu kohta vähemalt korra kuus.

Kui õpilane tugiisikut ei usalda, võib ta pöörduda järgmiste programmi esindajate poole. Mõlemal organisatsioonil on sihtriikides kontorid. Eensalu selgitab, et vajadusel kaasatakse YFU-s ka programmivälist abi, näiteks psühholooge. FLEX programmi õpilastele on antud ka ööpäev läbi töötavate hädaabiliinide numbrid: üks programmi oma ja teine USA välisministeeriumi vahetusõpilaste tugiliini oma.

Kui kohapealsest toest ei piisa, võib õpilane vahetusaasta katkestada ja tagasi Eestisse tulla. Eensalu sõnab, et kõige tähtsam on õpilase tervis ja heaolu. Ta selgitab, et keerulisemaid olukordi võib olla kergem lahendada Eestis, kus õpilane on turvalises ja talle tuttavas keskkonnas ning saab rääkida emakeeles.

Noori valmistatakse ette

Iga noor ei saa vahetusõpilaseks. Lepik selgitab, et FLEX programmi kaudu saavad USA-sse vahetusaastale minna need õpilased, kes on edukalt läbinud erinevad testid ja intervjuuvooru ning osutuvad valituks. Eensalu sõnul peab YFU-s õpilane kõigepealt esitama taotluse ning seejärel vesteldakse, et hinnata taotleja küpsust ja valmisolekut. Vahetusprogramme on Eestis veelgi.

Enne vahetusaastale minemist toimuvad koolitused.

Enne vahetusaastale minemist toimuvad koolitused. Noored peavad osalema ettevalmistavas laagris ehk eelorientatsioonil, kus muu hulgas tutvustatakse sihtriigi kultuuri ja kombeid, räägitakse perega suhtlemisest, erimeelsuste lahendamisest, koolisüsteemist ja sõprade leidmisest. Värsketele vahetusõpilastele jagavad oma kogemusi ka vilistlased.

Aasta jooksul toimuvad sihtriigis kogunemised, kus osalevad kõik sealsed või mõnes konkreetses piirkonnas elavad vahetusõpilased. Koos räägitakse taas, kuidas kogukonda sulanduda, jagatakse oma muresid ja rõõme ning aasta lõpus keskendutakse sellele, kuidas tagasi Eestisse tulles vastupidise kultuurišokiga hakkama saada. Eensalu sõnul on teiste vahetusõpilastega suhtlemisest rasketel hetkedel abi, sest mõistetakse, et oma muredega ei olda üksi.

Eensalu sõnul on teiste vahetusõpilastega suhtlemisest rasketel hetkedel abi, sest mõistetakse, et oma muredega ei olda üksi.

Enne koroonapandeemiat läks YFU kaudu Eestist vahetusaastale umbes 70–80 õpilast aastas, pandeemia tõttu on see arv langenud 50–60 peale. Vahetusaasta katkestavad väga vähesed – kui üldse, siis aasta jooksul vaid paar õpilast. FLEX programmi kaudu läheb aastas USA-sse umbes 20 õpilast. Vahetusaasta katkestanud õpilaste arvu nad ei avalda.

Aita meil levida, jaga meie linke.
Või toeta Levilat Patreonis (see on lihtne)!