Kuula(25 min)

1. osa. Panustajate välimääraja

Kes on need inimesed, kes spordiennustusportaalidele leiva lauale toovad?

  • Autorid:Andrei Liimets & Henri Kõiv
  • Toimetajad:Joosep Tiks & Lennart Ruuda
  • Keeletoimetaja:Helena Läks
  • Illustratsioonid:Joonas Sildre
  • Salvestus, helikujundus ja originaalmuusika:Janek Murd
  • Audiolugu luges:Sergo Vares
  • Avaldatud:04.2024

Kui mainime, et kirjutame parajasti artiklit spordiennustusest, kuuleme tavaliselt vastuseks kas panustamisega seotud isiklikku lugu või jagatakse mõne tuttava kogemusi. Näiteks kuuleme inimesest, kes panustab alati viimastel minutitel suuri summasid eduseisus meeskonna peale, et kasseerida riskivabasid võite. Teine kasutab panustamisel väärtuse leidmiseks spetsiaalset tarkvara. Kolmas üritab süsteemi petta. Neljas panustab ainult siis, kui saab mõnelt insider’ilt vihje, millega kihlveokontorid pole arvestanud. Viies panustab pühendunult alati ühe kindla väärtusega koefitsiendi peale. 

Ahjaa, ennustamisega kaasneb lai ja segane, suuresti ingliskeelne sõnavara, mida siin ja edaspidi selgitada püüame. Koefitsient näitab, mitmekordselt täppi läinud ennustus sellele panustatud raha tagasi toob. Mida väiksem on koefitsient, seda väiksem ka potentsiaalne võidusumma, ja vastupidi – mida suurem on koefitsient, seda rohkem raha õnnestub tabamuse korral taskusse pista. 

Saame erinevate panustajate lugusid kuulates aru, et spordiennustamine pole enam ammu mingi kahtlane põrandaalune tegevus, vaid tänapäeva fännikultuuri igapäev. Statistika järgi on pea iga kümnes Eesti elanik kihlvedude või spordiennustusega kokku puutunud. Tõsi, oma kogemusest paljud avalikult rääkida ei soovi. Ju siis on mingi kahtlane maik kihlvedudele siiski külge jäänud.

Tase 1 – tugevate emotsioonide otsingul

Milline on keskmine spordiennustusportaali külastaja? Tõenäoliselt selline nagu Emerson – varastes kolmekümnendates mees, pikaaegne võistkonnaspordi harrastaja, kes panustab aktiivsemalt suurvõistluste ajal. Vahepeal peab aga ennustamisest nii kaua pausi, et paroolid ja kasutajanimedki kipuvad ununema. 

Emerson tunnistab vestluse käigus, et on ennustusportaalidele ideaalne klient, sest võtab panustamist meelelahutusena. “See on nagu kinopileti ostmine. Tean, et ükskõik millise summa ma sisse kannan, tagasi ma seda niikuinii ei saa,” ütleb ta reipal toonil. Kuna tema keskmine panuse suurus on olnud 1–2 eurot, pole tal olnud kahju ka rahast ilma jääda, küll aga võib see euro anda mängule hoopis teise emotsionaalse laengu. Eriti kui vastamisi minevad võistkonnad jätavad vaataja tegelikult külmaks. Spordiennustamise esimene põhitõde on lihtne: kui sul on raha mängus, siis on alati selge, kelle poolt olla.

Emerson tunnistab vestluse käigus, et on ennustusportaalidele ideaalne klient, sest võtab panustamist meelelahutusena.

Emerson pole arvet pidanud, kui palju on ta üle kümne aasta kestnud ennustajastaaži jooksul oma raha portaalidele kinkinud. Kihlveokontorite vaatest ilmselt liiga vähe, sest viiest kuni kümnest mängust koosnevad mitmikpanused – ehk mitme eraldiseisva tulemuse sidumine ühte kõrge koefitsiendiga ennustusse –, mida Emerson reeglina on teinud, võidavad väga harva. Ta peab neid ise samuti ebarealistlikeks panusteks. “Ma usun alati, et tuleb ära, kuigi sisimas tean, et ei tule ju,” selgitab ta oma panustamisloogikat.

“Ma ei mäleta, et mul mõni suur võiduelamus oleks olnud,” ütleb Emerson. Edukaimad panused on talle tulu toonud 50–100 eurot. Tõsi küll, need summad on lihtsalt kulunud järgmisteks ennustusteks, sest raha portaalidest välja pole Emerson kordagi võtnud. Nii hoiab ta ennustamisega eelkõige vaikselt ülal oma armastust korvpalli vastu.

Tase 2 – tahaks veidi raha ka teenida

Robert asub spordiennustajate mõttelises hierarhias Emersonist astme võrra kõrgemal. Ka tema on kolmekümnendates, tegeleb ennustamisega hobi korras ja võrdlemisi väikeste summadega, kuid need ulatuvad siiski juba 10–20 euro kanti. Robertit eristab Emersonist süstemaatilisus: ta teeb rohkem eeltööd, on enda jaoks paika pannud teatud reeglid, peab võitude ja kaotuste üle arvet ning ka paroolid pole tal kunagi kaduma läinud.

Robert on panustamisega tegelenud üheksa aastat. Sarnaselt Emersoniga algas panustajakarjäär tema jaoks korvpallisaalis: ühe mängu vaheajal ulatasid reklaamitüdrukud talle korvpalliliigat toetanud ennustusportaali promokoodi, millega sai 10 euro väärtuses teha tasuta panuse. “Ma ei hakanud seejärel kohe kõvasti panustama, aga pisiku sealt ikkagi sain,” meenutab Robert.

Nüüdseks on spordiennustusest saanud Robertile sotsiaalne tegevus. Jalkafännidest sõpradega vaadatakse mõnda matši ja selle juurde käivad nii krõpsud, õlu kui panused. Kui kokku ei saada füüsiliselt, siis jagatakse suurimaid võite ja kaotusi ühises grupivestluses, kus ennustamine tekitab alati elavat arutelu. Robert on samas veendunud, et oleks ka spordiennustuseta sama tulihingeline fänn edasi: “Panustamine ei tohiks olla kunagi ainus põhjus, miks sa jalgpalli vaatad. Minu jaoks on mäng tähtsam kui panustamine, kuid tean ka inimesi, kellel on vastupidi.”

Panustamisse suhtub Robert siiski täie tõsidusega. Enda sõnul ei tee ta ühtegi panust huupi, vaid analüüsib statistikat, võistkondade vormi, viib ennast kurssi vigastuste ja muudatustega algrivistuses, üritab vaadata võimalikult palju mänge. Kokkuvõttes on sport aga piisavalt ettearvamatu ning isegi tugev eeltöö ei garanteeri head tulemust. Näiteks meenutab Robert, kuidas jäi ilma 50 eurost, kui suurfavoriit ja viis kuud kaotuseta püsinud FC Barcelona kaotas koduväljakul värskelt kõrgliigasse tõusnud Deportivo Alavésile. “Sa võid lugeda igasugu ajakirju, analüüsida vormi ja seda, kust poolt tuul puhub, aga lõpuks võib ka kõhutunne olla päris hea indikaator,” kommenteerib Robert, kes esialgu kaalus tõsiselt Alavési peale panustamist.

Robert ei tee ühtegi panust huupi, vaid analüüsib statistikat, võistkondade vormi, viib ennast kurssi vigastuste ja muudatustega algrivistuses, üritab vaadata võimalikult palju mänge.

Roberti seni suurim võit on tema kontole toonud 850 eurot, spordiennustuse bilanss näitab hetkel umbes 500 euro suurust plussi. Roberti sõnul saab ta tavaliselt kord kahe kuu tagant oma mitmikpanustega võidurõõmu tunda, vahel ka sagedamini, kuid näiteks viimatise jalgpalli MMi ajal ei läinud ükski Roberti ennustus täide.

Suuremate kaotuste või ka pika kaotusteseeria järel teeb Robert tavaliselt väikese pausi. Lühikesi ennustamispaaste teeb ta ka pärast suuremaid võite. Neid on vaja selleks, et maha rahuneda ja mitte emotsiooni pealt panustada. Robert on seisukohal, et inimene peab ise aru saama, kas ta läheb mängides üle piiri. Vajadusel tuleb enda jaoks selged reeglid paika panna – ainult nii saab spordiennustust nautida. “Kui sa hakkad kuskil lihtsalt numbrite järgi Araabia liigale panustama, siis ilmselt on aeg spordiennustamine lõpetada,” soovitab Robert.

Tase 3 – põrgu

Leidub panustajaid, kes ei pane selliseid ohusignaale tähelegi. Ühega neist õnnestub vestelda Skype’i vahendusel. Anonüümsuse tagamiseks ei soostu ta avaldama ei oma nime ega käivitama kaamerat. Nimetagem teda siis Andreseks. Tegu on Emersonist ja Robertist umbes kümme aastat vanema mehega, kelle spordiennustuskirg viis ta kõrvuni võlgadesse.

Nullindate alguses ei olnud Eestis veel ühtegi ennustusportaali, kuid Andres korraldas sõpradega isekeskis väikesi ennustusvõistlusi. Sõltuvus sai hoogu pisut hiljem tekkinud harjumusest mängida töökaaslastega kontoris pokkerit. “Keegi siis vihjas, et Triobetis saab ka pokkerit mängida ning möödaminnes avastasin, et siin saab ju ennustada ka,” kirjeldab Andres, kuidas ühine lõbus ajaviide esialgu lihtsalt pisut teisenes.

Ennustusportaalides hakkasid panused kiiresti kasvama. Kümnest kroonist sai sada. Sada krooni asendus varsti saja euroga, kuni ühel hetkel jäi rahast puudu ning tuli pöörduda laenupakkujate poole. Ometi tundis Andres sporti. Ta oli käinud noorena jalgpallitrennis, hiljem jälgis pidevalt veel korvpalli, vormelit, tennist ja jäähokit. Andres on veendunud, et teoreetiliselt olid tal väga head eeldused eduks spordiennustuses.

Probleemiks osutus psühholoogiline külg. Kihlveoportaalid haarasid Andrese täielikult endasse. Ta kirjeldab oma harilikku päeva panustamisperioodi tippajal nõnda: “Hommikul avasin konto ja võtsin mängud ette. Põhimõtteliselt leiab igal ajahetkel miskit, mille peale panustada. Tegin kuskile panuse ära, näiteks NBA korvpalli peale, mida mängiti tihti Eesti aja järgi varahommikul. Kui esimese panusega võitsin, siis sellest tekkis eufooria, mis pani järgmisi panuseid suvalisemalt loopima. Või vastupidi, kui tuli näiteks viimase sekundi viskest kaotus, siis tekkis tunne, et nüüd tuleb see sada eurot tagasi teenida, mis minult ebaausalt hetkel ära võeti.” 

Hasartmängurite keeles on Andresega toimunu nimi tilt – kui tema päeva esimesed panused olid läbimõeldud, siis järgnevad muutusid tekkinud emotsioonide ajel õnnemänguks. Nende taga puudus analüüs ja loogika.

Nii hakkas kerima tsükkel, mis kestis õhtuni välja. Sõltumata sellest, kas Andres võitis või kaotas, järgnes kohe uus panus. Seejuures alati selline, millele sai mõne veebiülekande vahendusel kaasa elada. Oma spordiennustamise aktiivsematel perioodidel võis ta tööpäeva keskel pingsalt keskenduda Venemaa lauatennise meistrivõistluste otsustavale matšile, omamata mängijate kohta mingit varasemat infot. Sarnaselt hobipanustajatele oli Andresel emotsionaalne side iga tehtud panusega. Emotsioonide intensiivsus oli lõpuks see, mis ta murdis. 

Emotsioonide intensiivsus oli lõpuks see, mis Andrese murdis.

Mõnel päeval vaatas Andres erinevaid spordivõistlusi kümme tundi jutti. “Päeva lõpuks olin omadega vaimselt alati läbi. Saad aru, et tegu on järjekordse lolluste päevaga,” meenutab ta oma emotsionaalset seisundit. Oma võite ja kaotusi Andres introvertse inimesena välja ei näidanud, isegi kui viimase sekundi viskest läks kaduma mitme päeva teenistus. Sääraste kaotuste puhul suunas Andres viha ja pettumuse järgmistesse panustesse, et õiglust taastada. Suuremate võitude korral tuletas endale aga alati meelde, et nendele on eelnenud pikad kaotusteperioodid, kus ta on maha mänginud palju suurema summa, kui parasjagu võitis. 

Olukorrale nüüd rahulikult otsa vaadates möönab Andres, et oleks juba ammu pidanud spordiennustusega lõpparve tegema, kuid harva oli hetki, kus panustamisest tekkis teatav distants. Peamiselt siis, kui tuli oodata uut palgapäeva. Andres kirjeldab selliseid perioode kohutavate vaimse pohmelli päevadena, kui tal tuli sundida end voodist väljuma. 

Selgusehetkedel üritas Andres paaril korral oma mängukirge kontrolli alla saada. Ta on kõigis Eesti ennustusportaalides endale ise piiranguid seadnud, kuid kuna need saab ise sama lihtsalt maha võtta, siis oli tegemist lihtsalt enesepettusega. Pealegi tekkis uusi portaale pidevalt juurde, nii et kuskil sai ikka panustada. 

Andres proovis ennast kaitsta ja kandis pidevalt ennustusportaalidest raha oma kontole tagasi. Paraku sai ka siin mängukihk temast võitu. Nii võis ta teha nädalas kümneid edasi-tagasi- kandeid, mistõttu tekkis pangal ühel hetkel suisa kahtlus, et Andres tegeleb rahapesuga. Sagedaste sisse- ja väljamaksete pärast sai ta mitmest portaalist mureliku kirja küsimusega, kas temaga on ikka kõik korras. “Teised saatsid lihtsalt kirja, et pea hoogu või täida mingi küsimustik, kuid bet365 ei lasknudki mul enam sissemakseid teha. Öeldi, et kui ma tahan konto uuesti avada, siis ma pean nendega telefoni teel suhtlema ja neid veenma, et minuga on kõik hästi.” Andres helistaski märgitud numbril ja mõjus teenindajale teisel pool toru niivõrd veenvalt, et tema konto tehti uuesti lahti. 

Esimese kiirlaenu võttis Andres 2012. aasta jalgpalli Euroopa meistrivõistluste ajal. Kõik toimus väga kiiresti. Käimas oli alagrupi kohtumine Iirimaa ja Itaalia vahel. Andres laenas Big Bankist 300 eurot: “Ennustasin, et selles mängus ei saada punast kaarti, koefitsient oli 1,3. Endale tundus jube geniaalne, et 300st eurost saan 390 ja maksan neile veel samal päeval tagasi.” 

Paraku teenis Iirimaa keskpoolkaitsja mängu 89. minutil ehk vaid loetud hetked enne kohtumise lõppu kohtunikuga vaidlemise eest teise kollase kaardi, mis annab kokku punase. Andres hoidis kahe käega peast kinni. “Ma võtan esimest korda laenu, et kindlat panust teha, ja see lõpeb niimoodi,” ei suutnud ta oma ebaõnne uskuda. Laenu võtmisest panuse tegemiseni kulus vähem kui kümme minutit. Kõike seda sai teha mugavalt diivanil ekraani eest lahkumata.

“Ma võtan esimest korda laenu, et kindlat panust teha, ja see lõpeb niimoodi,” ei suutnud Andres oma ebaõnne uskuda.

Esimese laenuraha kaotamine Andrest ei heidutanud. Nii nagu oli ta avanud konto kõigis Eestis tegutsevates ennustusportaalides, käis ta järgneva kaheksa aasta jooksul läbi ka kõik kohalikud kiirlaenukontorid. Erinevaid pangakontosid, mida oli tarvis laenude saamiseks “ilusana hoida”, oli tal lõpuks kokku viis. Hasartmängust tingitud laenukohustuste suurus ulatus 2020. aastaks kuuekohalise numbrini. Lõppes see kõik seepärast, et ühel hetkel polnud enam ühtegi kiirlaenukontorit, mis olnuks nõus teda teenindama. 

Tase 4 – nagu investeerimine

Skaala teises otsas on Mario, varastes kolmekümnendates spordiennustaja, kes spordile panustades teenib arvestatava osa oma sissetulekust. Mario panustamisstrateegia erineb märkimisväärselt sellest, mida oleme kuulnud eelmistelt ennustajatelt. Mitmikpanused? Ei, aitäh! Need olevat kihlveokontori jaoks kõige parema kasumimarginaaliga, kuid ennustaja jaoks kõige riskantsemad. NBA-le või Inglise jalgpalli kõrgliigale panustamisest hoidub Mario samuti teadlikult. Tema leivaks on Eesti ja Balti korvpalli- ning jalgpalliliigad, eriti madalamad astmed, mis pole kihlveokontorite jaoks peamisteks turgudeks. See tähendab, et kihlveokontoritel on vähem infot ja koefitsientide määramisel esineb rohkem eksimisruumi, mida teadlik ja informeeritud panustaja üritab ära kasutada.

Professionaalse panustaja töö sarnaneb kihlveokontori omale. Kõik algab koefitsientide arvutamisest. Enne iga mänguvooru üritab Mario taustainfo põhjal paika panna, kui suur on ühe või teise võistkonna võidu tõenäosus. Alles seejärel läheb ta mõnda ennustusportaali, kus saab oma analüüsi tulemusi kontori koefitsientidega võrrelda. Kui ta märkab võrdluse käigus suuremaid erisusi, siis see on märguanne panustamiseks. Veel üks erinevus harrastusmängijatega võrreldes: profid ei keskendu selliste tulemuste ennustamisele, mille puhul võtab kontor igalt panuselt suurema vaheltkasu. Mariole meeldib panustada näiteks väravate arvu peale ja kodu- või võõrsilvõistkonna Aasia händikäpile.

Järjekordne panustamisterminoloogia minut! Händikäp on spordiennustuses populaarne, ent esmapilgul üsna segane viis mängu huvitavamaks muuta. Lihtsustatult tähendab see ebavõrdsete vastaste vahelise seisu ühtlustamist ja ühele võistkonnale boonuspunktide lisamist – näiteks ennustuse osana 5 : 0 edu andmist eeldatavalt nõrgemale võistkonnale, mis tähendab, et panuse võitmiseks peab tugevam tiim vastasest 6 : 0 üle olema, koos händikäpiga seega 6 : 5. Jah, see on okei, kui sa praegu midagi aru ei saanud, meie alguses ka ei saanud. Sellest loe lähemalt kõrvalloost.

Keerulised võõrkeelsed väljendid jätkuvad. Panuste suurustest rääkides kasutab Mario pokkerimängijate seas levinud terminit bankroll management. See on veidi uhkem sõna summa kohta, mis on spetsiaalselt panustamiseks kõrvale pandud. Mario jaoks on see summa erinevatel ajajärkudel varieerunud. Ainus reegel on, et tal peab alati olema vaba raha vähemalt 30 panuse tegemiseks. “Kindlasti pole seda, et iga kord panustan näiteks 300 eurot. Mõne panuse peale võin panna oma bankroll’ist 20 protsenti, mõne peale 4 protsenti. Üle tuhande euro mängu peale ma peaaegu kunagi ei panusta,” annab Mario aimu, milliste suurusjärkudega ta panuseid tehes arvestab. 

Oma edukaimal panustamisaastal teenis Mario spordiennustusega viiekohalise summa. Ühtegi suurt võidulugu Mariol seejuures jagada pole. Ta pole kunagi teinud ühest eurost tuhandet. Oma suurimaks võiduks peab ta hoopis seda, et on suutnud olla aastaid kasumlik mängija. Mario võrdleb spordiennustust investeerimisega: “Ei ole vahet, kas need malendid on mul jalgpallurid või ma gamble’in krüpto või kinnisvaraga.” Ta on tegev ka kahes viimati mainitud valdkonnas, kuid neist kindlamaks investeeringuks peab ikkagi spordiennustust. Selles vallas peab ta end lihtsalt kõige pädevamaks.

Oma edukaimal panustamisaastal teenis Mario spordiennustusega viiekohalise summa.

Ennustusportaalide jaoks on Mario-sugune pika plaaniga kasutaja aga äriline risk. Seepärast on pea kõik Eestis litsentsenseeritud kihlveokontorid Mario mängukirge omalt poolt piiranud. “Julgeks öelda, et päris diskrimineeriv on see olukord,” laiutab Mario käsi. Tavaliselt on Eesti liigale tehtavate panuste puhul piirang kahesaja euro juures, kuid eduka panustaja jaoks võib see paari päevaga langeda juba kahe euro peale. Mariol on tulnud ette ka olukordi, kus talle on päev pärast konto loomist jäetud võimalus mängida ainult sentidega.

Ta on püüdnud sellisest profileerimisest pääsemiseks esialgu matkida hobimängija panustamismustrit, kuid sellisel juhul on lõbu kestnud kahe päeva asemel heal juhul kaks kuud. “See on arulage, et mina olen kontori jaoks persona non grata, keda nad ei taha ilmaski näha, samas kui teisele inimesele, kellel on probleem mängurlusega, pakutakse hüvesid ja boonuseid, et ta jätkaks panustamist,” on Mario nördinud.

Ta on ümber kolinud Aasia kihlveokontoritesse, kus mitte kedagi ei piirata ja samas pakutakse koefitsiente igasugustele spordisündmustele, näiteks Eesti jalgpalli kolmanda liiga mängudele. Seepärast kogunevad sinna kõik tõsised panustajad üle maailma. Aasia turgudel tegutsemisel on Mario sõnul aga omad riskid: “Mängija seisukohalt teeb selle keeruliseks asjaolu, et turu koefitsiendid on seal väga tundlikud ehk kui mõni hea mängija panustab, siis koefitsient langeb väga kiiresti.” 

Mario kirjeldab Aasia kihlveokontorites tegutsemist kassi-hiire mänguna. Panuste piirangud tõusevad turgudel mängude lähenedes, seega on mõistlik panustada vahetult enne avavilet. Teisalt võib keegi teine selle aja jooksul magusa koefitsiendi peale juba oma kopsaka panuse teha, tuues teiste jaoks sellega koefitsienti alla ja vähendades nõnda teenimisvõimalust. 

Olles käinud Andresega põrgus ja haistnud Marioga vesteldes raha lõhna, kasvab meis soov panustajatele nõnda erinevaid emotsioone pakkuvat ennustustööstust seestpoolt tundma õppida. Järgmises osas külastame Tallinna kallimaid ärikvartaleid ja kuuleme seal, kuidas Eestist on loetud aastatega saanud hasartmängumeka.

Toeta meid!

Illustratsioon toetajatele

Iga Levilale kantud euro läheb uute lugude tegemisse. Levila maksab nii ajakirjanikele, fotograafidele, illustraatoritele kui ka lugusid sisse lugevatele näitlejatele alati võimalikult õiglast tasu.

See on võimalik ainult tänu inimestele, kes Levilat toetavad. Aita meil olla teistmoodi – teravad, tasuta ja värsked – ka edaspidi.

Kui saad pisut rohkem toetada, uuri lisaks siit!