60 sekundit: Vabadusest ja sellest, kuidas inimesed eikuskil pitsat teevad - Levila

60 sekundit: Vabadusest ja sellest, kuidas inimesed eikuskil pitsat teevad

Teisipäev, 28.09.2021

  • Autor: Levila toimetus
  • Illustratsioon: Joonas Sildre
  • Avaldatud: 09.2021

Danieli 60 sekundit: vabadus

Kui ma väike olin, põles Tõnismäel pronkssõduri ees igavene tuli. Seda valvasid kooliõpilased

Veel kunagi varem olevat mu isa käinud tudengina selle tule peal öösel salaja makarone praadimas. 

Igavest tuld enam pole. Naljakas. Pidi ju igavene olema?

Kui pronkssõdur ise ka minema viidi, tekkiski mul mõte teha ajutise tule monument. 

See monument pidi ütlema, et kõik asjad siin maailmas on ajutised. Ajutised on diktatuurid, kuid ajutine on ka vabadus. 

Sest kas mitte ka vabadus ei hakka just siis hääbuma, kui ta tundub lõplikult käes olevat. Täpselt nagu lõke, mille eest keegi ei hoolitse, sest tundub, et põleb ju hästi küll. 

Pakkusin ajutise tule monumendi ideed ühele muuseumile. Neile meeldis, kuid seda ei saanud nende juures teha, sest kuidas panna tuhandete külastajate keskele lahtine tuli. Kuidas see päästeametiga kooskõlastada? 

Meil puudus vabadus teha vabaduse monumenti. Jälle naljakas. 
Eelmisel nädalal tegime sellest ideest koos Joonas Sildrega tillukesed klipid. Mitmes keeles. Varsti näitame kõiki, kuid siit võid vaadata, kuidas näeb välja eestikeelne. 

Mari 60 sekundit: mida tehakse keset ei midagit?

Tehakse pitsat. 

Kliendid on asetanud noad-kahvlid paralleelselt oma taldrikutele ja tõusevad toolide kriginal lauast. On pühapäev, kaminas põleb tuli ja kõik on väga mõnus.

„Tuhat tänu teile selle eest, mida te teete siin keset mitte midagit!“ hõikab keskealine naine leti taha. 

Teenindaja noogutab ja naeratab püüdlikult.

„No tõesti tänu teile, me sõitsime autoga ringi ja mõtlesime, et siinpool Eestimaal polegi enam ühtegi söögikohta. Et täiesti maailma lõpp on käes!“

Teenindaja ei ütle ikka midagi, naeratab juba veidi pingutatult.

„Jaa, ülisuur aitäh,“ liitub seltskonnast järgmine.

„Keset mitte midagit“ asub Ihamarus – Põlvast 10 kilomeetrit ja Tartust 43 kilomeetrit. Ihamarust vaadates teeb see Põlvasse kümme minutit ja Tartusse pisut üle poole tunni. Tallinna on Ihamarust vaadates ligi kolm tundi, aga teistpidi kipub vahel olema terve valgusaasta. 

Ja see valgusaasta-rahva jutt on väsitav. See väsitab neid, kes on valinud elada oma elu mujal kui Tallinnas. On tüütu, kui “eikuskil” olemine on esimene ja vahel ka ainus jututeema nendega.

Vt ka 07.09 uudiskiri „Kas te teate ka, kui kaugel te Tallinnast olete?“ Valgamaalt Harglast. 

Seltskond lahkub, töötaja leti taga haarab taignarulli ja pätsi tainast järgmise pitsa jaoks.

Inforuum. Mida me ise loeme, kuulame või vaatame?

Tallinnas elab 39 tuhat naist rohkem kui meest. (Millegipärast inglise keeles)

Kas sulle meeldib Levila?
Nüüd saad meid toetada ka telefoni teel!

5 eurot9001006
20 eurot9001007

Levila logo