3. osa. Leiame paar lageraiet

Otsime satelliidipiltide abil üles mõned värskemad ja vähem värskemad lageraied.

  • Autor:Daniel Vaarik
  • Avaldatud:05.2023

Eelnevalt on samas sarjas ilmunud postitused "Ma läksin närvi" ja "Tule kosmos appi!"

Inimesed juba helistavad mulle ja uurivad, KELLE POOLEL ma selle väikese projektiga siin olen.

“Andmete poolel,” ütlen ma tavaliselt.

Tänane plaan on rääkida sellest, kuidas täpselt näeb välja üks lageraie kosmosest vaadelduna. 

Alustuseks imetleme lihtsalt raketi starti. Nii viidi üks esimestest Sentineli satelliitidest umbes 700  kilomeetri kaugusel maa pinnast asuvale orbiidile.

Allikas: Euroopa kosmoseagentuur.

Sentineli programm on muidugi vaid väike osa kõigist maad jälgivatest satelliitidest, mida on tänaseks kokku rohkem kui tuhat.

Kogu Sentineli programm on maksma läinud rohkem kui 3.2 miljardit eurot, kuid sellest hoolimata on Sentineli satelliitide andmed teadlastele üle maailma tasuta. 

Kui mina vaatan Sentineli pilti, siis tahaks kangesti rohkem sisse suumida. Nagu udune on. Kuid teadlased ütlevad, et võrreldes eelmiste põlvkondade satelliitidega on Sentinelid siiski terava silmaga nagu kotkad.

Google Earth saab oma fotod mitmest programmist ning sealsed kujutised on teravamad. Paraku uuenevad need ainult 1-2 korda aastas võrreldes Sentinelide mitu korda kuus uuenevate andmetega. 

“Päris ideaalset ühte pilti metsast ei pruugi sedasi saada,” nendib eelmisest postitusest meile juba tuttav radariekspert Tauri Tampuu. Kuid ta näitab, kuidas eri pilte kokku pannes saab kätte peaaegu kõik mis tarvis.

Kõigepealt võtab Tauri ette Google Earthi ja näitab ühte valitud kohta Eestis. 

“Näe, aprillis 2021 kasvas siin mets.”

Ta näitab uut, septembris tehtud pilti, mille pealt on näha samasse kohta tekkinud lagendikud.

Nüüd võtab Tauri aga Sentineli pealt tehtud pildi ning me vaatame, millal need lagendikud täpsemalt ilmusid. Ta näitab mulle pilti, kus on kollane ring, millelt on näha, et esimene lagendik on ilmunud 5. augustiks. Selle suurus on umbes 2,3 hektarit.

Järgmise kuu jooksul on see ala pilvedega kaetud, kuid 9. septembri pildilt avaneb võimalus vaadata, mis vahepeal on toimunud. Selgub, et raiumine on jätkunud – esimese lageda ala kõrvale on ilmunud veel üks, sabaga lage ala, suurusega umbes 3 hektarit.

Need on värsked raielangid, ütleb Tauri. Kuid kui metsa hakkab peale kasvama, hakkab lagendik maskeeruma nagu õppustel olev kaitseväelane ning appi tuleb võtta veel rohkem satelliidipilte. Siin muutub kasulikuks Sentinel-1 oma radaritega. 

Mäletad, me ütlesime, et radaripilt on udusem nagu Konrad Mägi maal? Tegelikult on asi veel keerulisem, sest erinevalt ammu surnud Konrad Mägist, ei loo radar värvilist pilti. Värvid tuleb inimese jaoks hiljem peale kruttida, et erinevused pildil paremini välja paistaksid. 

Konrad Mägi. "Võrumaa motiiv. Valgjärv."

Et pildi hägusust vähendada, liidab Tauri mitu pilti kokku ning tehakse neist keskmine pilt. Kui sa tahad täpset ja tehnilist kirjeldust, kuidas see käib, siis loe siit täpsemat juttu, kuid praeguseks piisab ehk sellest. 

Niisiis, Tauri on kokku liitnud kahe nädala pildid ning teinud need kenasti värviliseks. Lillakates toonides alad on need, kus taimestikku pole, või on see hõredam. “Selle pildi pealt saab järeldada, et teist lanki polnud veel langetatud 14. augustiks, mainib ta.

Kuid seejärel näitab ta mulle ühte huvitavamat avastust.

Pildi alumises vasakus servas, ovaali sees on näha üks teises toonis ala. “Vähese taimestikuga ala tuleb nüüd selgemini välja,” ütleb ta ning lisab, et sellest võib järeldada  suhteliselt hiljutist lageraiet. “Sinna on juba peale kasvamas uus mets.”

Vaatame nüüd uuesti Google Earthi pilti ning “bäng!” 

Ongi näha heledam laik selles kohas, millele radar viitas. Palja silmaga poleks seda taibanud vaadata.

Nagu näed, asjatundja võib tasuta satelliidiandmeid analüüsides päris edukalt lageraiete jälgi ajada. Kuid samas on selline käsitsi analüüs aeganõudev. 

Kuid mitte miski pole võimatu. Sellest juba järgmine kord kohe kui ma saan veel paari inimesega rääkitud.

Toeta meid!

Illustratsioon toetajatele

Iga Levilale kantud euro läheb uute lugude tegemisse. Levila maksab nii ajakirjanikele, fotograafidele, illustraatoritele kui ka lugusid sisse lugevatele näitlejatele alati võimalikult õiglast tasu.

See on võimalik ainult tänu inimestele, kes Levilat toetavad. Aita meil olla teistmoodi – teravad, tasuta ja värsked – ka edaspidi.

Kui saad pisut rohkem toetada, uuri lisaks siit!