Üks uudis: Sõber, osta pilet!

Laulu- ja tantsupidu müüdi juba kuu aega enne toimumist välja. Kokku 150 000 piletit, millest 3000 piletit muide turistigruppidele. Tore! Kuid see ei peegelda tänast ürituskorralduse tegelikkust. Inimesed ei osta enam pileteid ette ja see on probleem.

Miks? Võiks ju öelda, et vahet pole, millal inimene pileti ostab, peaasi, et ostab. Mõnel juhul võib ka nii olla, kuid üldiselt on vaja korraldajal juba varem kindlust, et publik kokku tuleb.

Ürituse ettevalmistamiseks ei piisa sageli sponsoritest või varem kontol olevast rahast. Vaja minevad summad on mõnikord suured ja võivad küündida sadade tuhandete ning isegi miljoniteni.

Kui kriitiline mass inimesi pileteid aegsalt ei osta, jäävad lõpp-etapi investeeringud tegemata. Teisisõnu, üritus ei tule nii võimas. Variant kaks on veel hullem: üritus jääb lihtsalt ära.

Nii juhtus näiteks eelmisel aastal Kadriorus toimuma pidanud festivaliga Sume. Otseselt inimesi piletite mitteostmises süüdistada ei saa, kuid paar nädalat enne toimumist pidi korraldaja Kaarel Sein ürituse tühistama, sest polnud kindlust, kas rahvast tuleb piisavalt kohale. Tagasisidest selgus hiljem, et inimesed olid valmis pileti ostma küll, kuid kuna korraldaja seda teada ei saanud, hindasid nad läbikukkumise riski liiga kõrgeks.

Mõnel korraldajal tuleb 95% tulu piletimüügist. Kui sponsorid olemas, siis võib olla piletimüügi osa ainult 50%s, kuid riskiaste on igal juhul äärmiselt suur, sest isegi ärajäänud kontserdiga kaasnevad kulud.

Nagu ütleb Funk Embassy juht Henrik Ehte, siis see kõik ongi gamble.

Päev enne ei pruugi sul veel aimugi olla, kas nad lõpuks ikka tulevad või mitte.

Sama hinnangut jagab ka Erki Pärnoja, kes enne edukaks osutunud esitluskontserti ilma igasuguse aimduseta küüsi näris: “Isegi, kui lava ette tulevad need sajad inimesed, keda sa vajad, siis päev enne ei pruugi sul veel aimugi olla, kas nad lõpuks ikka tulevad või mitte. See on stress, millega ma tegeleda ei jaksa ega taha.”

Piletite müük on nihkunud aina enam viimsele hetkele just viimastel aastatel. Suurim tegur on ilm. Tegelikult pole vahet, kas väli- või siseürituste puhul. Inimene lihtsalt otsustab ilma pealt, kas ta üldse soovib oma pea ukse vahelt välja pista. Arusaadav, ega ei taha tõesti märjaks saada, aga kui korralikke kontserte ja festivale soovida, siis oleks armas siiski pilet varem ära osta.

Kaarel Seinal on näide hiljutisest positiivse lõpuga olukorrast: “Paari kuu eest korraldasime ühe klubistiilis kontserdi (mahutavus ca 1500), kus kõik näitajad olid justkui (Facebook attend, artistivalik) väga positiivsed, kuid piletimüük hästi ei liikunud. Kuni viimase minutini ei saanud lõplikus rahvaarvus kindel olla. Lõpuks läks küll kõik hästi, aga täpset põhjust ei oska hinnata veel tänaseni.”

Varem mainitud Sume festival oli aga just vastupidine näide. Üritus lihtsalt jäigi ära. Ühtepidi on see paratamatus, kuid teisalt, kui festival jääb ära mitte inimeste puuduse, vaid nende piletiostu ajastuse tõttu, on asi paha.

Alati ei saagi plaane pikalt ette teha, kuid kui on võimalus ette osta, siis korraldajatele on see väga abiks. Kaalu seda! Sest me kõik ju soovime, et baaris oleks tööl piisav arv inimesi, turvamehi oleks täpselt parajalt ning lavašõu parimal tasemel. Kui pilet viimasel hetkel osta, siis ei jõua korraldaja poole päevaga mitu korda tugevamat šõud püsti panna. Seega – võit ka külastajale, kes saab parema kogemuse.

Niisiis, sõber, osta pilet!

Hääd suve

Brent