Suur küsimus: kas riik peaks vaktsineerimisest lihtsamalt rääkima?
Probleem
Levila analüüs näitab, et riik kasutab koroonaajal vaktsineerimisest ja maskidest rääkides sageli keerulist arstide sõnavara.
Teadlaste sõnul võivad ühe eriala sõnad (oskussõnad) aga osa publikut ukse taha jätta – inimesed ei mõista, mida või miks neilt oodatakse.
"Mida rohkem on tekstis oskussõnu, seda keerukam on tekst, sest lugeja ei pruugi kõiki oskussõnu tunda," ütleb näiteks haridusteadlane Jaan Mikk oma internetti riputatud lihtsa keele reeglites.
Näide 1. Sotsiaalne norm
Eelmise aasta kevadel esines peaminister Jüri Ratas Aktuaalses Kaameras avaldusega, et näomaskide kandmine peaks saama sotsiaalseks normiks.
Sotsiaalne norm on oskussõna, mida kasutavad peamiselt sotsiaalteadlased, juristid ja ametnikud.
Jüri Ratas oleks võinud ka öelda: "Näomaskide kandmine peaks saama iseenesestmõistetavaks igale Eesti inimesele."
Näide 2. Vaktsineerimismotivaator
Riigihalduse minister Jaak Aab ütles just Rahvusringhäälingu teatel, et valitsus jätkab "eakate vaktsineerimismotivaatorite otsimist".
Eeldame, et Aab tahtis öelda midagi sellist: "Arutame edasi, kuidas eakaid vaktsineerima meelitada".
Näide 3. Epidemioloogiline olukord
Kaja Kallas ütles eelmise nädalal, et epidemioloogiline olukord Eestis on väga kriitiline.
"Epidemioloogiline olukord" on oskusmõiste, mida kasutavad arstid ja terviseennetajad haiguste levikust rääkimiseks, kuid igapäevases keeles sellist mõistet tavaliselt ei kasutata.
Kallas võis tahta öelda, et koroonaviirus on Eestis taas nii laialt levima hakanud, et valitsus peab kiiresti midagi ette võtma.
Kui torkab kuskil silma, võid meile saata veel näiteid keerulisest keelest: info@levila.ee
Loe ka meie eelmisi kiiranalüüse koroona teemal:
Suur küsimus: Kas maksta vaktsineerimise eest raha?
Levila