Usu võim

...kuid ainult valitutele. Luteri kirikus on rahaga lood sellised nagu igal pool mujalgi: käsi-peseb-kätt-põhimõtted, hämarad skeemid ja kantimised, tülid, solvumised ning nukker ebavõrdsus.

See ei paista välja unisest kirikuaiast. Harva kuuleb sellest mõne sõna jutlusel. Aga juba kümnendi pulbitseb Eesti evangeelses luterlikus kirikus (EELK) sisetüli. Kas samasooliste inimeste armastus on piibli järgi patt? Ja kas piiblit tohib tõlgendada? Erimeelsused jooksevad vaimulikke pidi. On konservatiivid ja progressiivid. Debateeritakse tõe nimel – kiriku siselistis, erakirjavahetuses. Kohati on mindud inetukski. Mõnede arvates sõltub vastusest kogu kiriku tulevik.

Sest see kirik tegi kõike vastupidi kui EELK. Tosina aasta eest kaotas luterlus Eestis populaarseima usundi staatuse. Samal ajal kui luteri kirik noori tikutulega taga otsib, ei näi Eesti kahel õigeusu kirikul uute hingede leidmisega probleeme olevat. Miks?

Alates sellest, kui Urmas Viilma valiti peapiiskopiks, on Eesti evangeelse luterliku kiriku (EELK) ühiskondlik ja poliitiline aktiivsus suurem kui kunagi varem. Liikmeskonna vähenemisest hoolimata on Viilma head poliitilised sidemed taganud paljude kirikule soodsate otsuste tegemise. Tema peamine liitlane on olnud endine peaminister ja praegune riigikogu esimees Jüri Ratas. Kuid nüüd on see kõik juba ohus.

...ehk millest räägib kirik oma liikmetele? Luteri kirik soovib viimastel aastatel üha enam poliitikas ja ühiskonnas kaasa rääkida. Kuid milline on nende sõnum? Levila toimetajad käisid kümne kuu pühapäevadel mõnes Eesti luterlikus koguduses Hiiumaast Valgamaani. Mida räägitakse seal poliitikast? Mida maailmast? Kes kirikutes käivad ja miks?

...ehk kuidas maavaimulikud kogukondi elus hoiavad. Uuel aastatuhandel on kirikuõpetaja nii psühholoog, suhtekorraldaja kui ka kinnisvaramaakler. Loo küpsemise nädalail jõudsin vestelda kolme hingekarjasega ja käia jumalateenistustel – tassida kirstu ja tunda end muu hulgas lootusetult patusena.