Levila - haridus

Riiklik järelevalve uuris vaid väikest osa JJ-Streeti tegevusest. Selle käigus tuli välja kuus suuremat rikkumist. 

JJ-Streeti kauaoodatud raport: mida saime teada?

Mis juhtus pärast seda, kui JJ-Streeti õpilased ja treenerid oma looga välja tulid? 

JJ-Streeti skandaali kronoloogia

Lugu sellest, kuidas noorte tantsuarmastusest jääb järele alandus ja hirm. Eesti suurima tänavatantsukooli JJ-Streeti liikmed avavad suu.


“Ära vanematele räägi”: JJ-Streeti tume pool

Kas lapsed peaksid koolis istuma või seisma? Miks on koolilauad ebamugavad? Kuidas leiutada uut käekirja ning kuidas jäid vahele Vene spioonid. Tänases saates räägime koolidisaini kaugeleulatuvatest mõjudest. 

Disainimõte: Kool

Mis asi on logo, miks ta üldse vajalik on, miks ta nii kallis on, miks mõnede logode  uuendamisega kaasneb palju avalikku "jama"? 

Disainimõte: Logo

Kus üldse on disain ja mis asi see on? Miks ta meid kõiki puudutab nähtamatul või nähtaval moel. 

Disainimõte: Intro

Levila ja EKA koostöös sündinud jutusaadete sari, mis räägib sellest, kuidas disain mõjutab meie elu rohkem kui võiks arvata. 

Disainimõte

AI-insenerina töötav Inge Grünberg räägib Levila arvamusloos oma düsleksiast. Muredest, millega ta maadleb, aga veelgi enam võimalustest, mida eripära pakub.

Mind kiusati kirjavigate pärast

Räägime õpetajate heaolust, Eesti haridussüsteemi eripäradest ja küsime, millised võiksid olla lahendused.


Kellele on tarvis masenduses õpetajat?

Sandra kaks vahetusperet olid teineteise vastandid: esimene räpane ja hoolimatu, teine puhas ja armastav. Kuidas läks nii, et Sandra päeva pealt kodust ära viidi ja esimesele perele lähenemiskeeld määrati?

1. osa. Sandra. Prügihunnikute vahelt paradiisi

Vladislav on kahel korral Ameerika Ühendriikides elanud ja õppinud. Mõlemal korral tuli tal kokku puutuda koolitulistamisega. Enam ta Ameerikasse minna ei taha.

2. osa. Vladislav. Ärevad koolitulistamised

Eiki polnud enne vahetusaastat nii tõsiseid vaimse tervise probleeme kogenud. Vahetusaasta ajal oli tal paanikahoog ja psühhiaater pani talle diagnoosi, millest Eiki aru ei saanud. Halvenev vaimne tervis ja vahetusisa seksuaalsed naljad ajendasid Eikit õpilasvahetust katkestama ja poole pealt tagasi Eestisse tulema.

3. osa. Eiki. Pidev kontroll ja sündsusetud naljad

Emma läks vahetusaastale sooviga langetada kaalu ja saavutada elu parim füüsiline vorm. Ta hakkas end näljutama. Kui see loodetud tulemust ei toonud, asendus kalorite piiramine ülesöömishoogudega.

4. osa. Emma. Näljutamisest ülesöömiseni

Helery põgenes igapäevaelu eest aastaks Norrasse. Ta lootis luua tähendusrikkaid ja kestvaid suhteid. Läks aga teisiti. Teda ei pandud tähelegi, ta oli igal pool nagu liigne pusletükk.

5. osa. Helery. Üleliigne pereliige

Uku elas aasta Ameerikas väikeses maakohas koos paljude loomadega. Loomad ajasid naabrid niivõrd tülli, et erimeelsuste lahendamiseks mindi kohtusse. See tekitas pingeid nii vahetuspere sees kui ka suhtluses Ukuga. 

6. osa. Uku. Naabrite vägikaikavedu

Kolmekümne iseseisvusaastaga on riik pannud kinni umbes 350 kooli. Neist ligi 200 olid küla, aleviku, alevi või isegi kohaliku tõmbekeskuse ainsad koolid. Kooli kadumine laastab kogukonnavaimu. 
Kas koolide sulgemisega on sulgenud riik ka need ligi kakssada Eestimaa küla?


Koolita jäänud külad

Levila artiklisari kooliuuendajatest vaatleb, kuidas on muutumas Eesti kool. Kohtume erakoolide asutajate, koduõpetajate ning tavaliste koolide sees muutuste nimel töötavate inimestega. Sest kui kogu maailm muutub, kuidas saab kool samaks jääda?

erakoolid Eestis, lapsed Harmis, Karulas, Sännas, Kuressaares, alternatiivõpe, fotod Gabriela Urm

Kooliuuendajad

Miks luuakse Eestis nii palju erakoole? Levila kohtus ettevõtlike kooliuuendajatega.

Teema:

haridus