Kirjutan teile Ukrainast
Päevik elust sõja ajal. Tarass Kovaltšuk on reisiblogija ning mitme digitaalse Telegrami-kogukonna asutaja Harkivist, kes saadab Eesti lugejatele kokkuvõtteid sõjast ja inimeste igapäevasest elust selle keskel.
8 min
Külavanematele öeldi, et kui kuskil peaksid mingid protestimeeleolud avalduma, tehakse need külad maatasa. Ja kui kuskil linnas peaks miiting toimuma, lubasid venelased seal järgmise Butša korraldada.
8 min
Katja esimeseks mälestuseks sõja algusest sai see, kuidas ta äratas ema sõnadega: „Ema, ema, tõuse üles, sõda algas!” Ema ütles talle: „Rahune, sa nägid halba und, ei ole mingit sõda.”
9 min
Kardan, et pärast võitu vajame me kõik psühholoogilist abi. Taban end aina sagedamini mõttelt, millise trauma see sõda meie põlvkonnale tekitab.
8 min
See on kirjeldamatu tunne, kui astud keset sõda rongilt maha ja mõistad, et oled kodus.
8 min
Olukord linnas oli nii hull, et Nastja ja tema pereliikmed olid valmis kasvõi pagasnikus sõitma, peaasi, et saaks linnast eluga minema.
8 min
Üritan kirjeldada seda õudust, milles mu sõbrad Mariupoli blokaadirõngas elasid.
9 min
Praegu käib evakuatsioon Ida-Ukrainast. Kõige hirmsamad lahingud, kõige hirmsam sõda toimub nüüd seal.
8 min
Parem hukkuda üritades pääseda kui saada oma kodu rusudesse maetud.
9 min
Nüüd tean ma täpselt, mida tunnevad põgenikud. Ja need on neetult vastikud tunded. Mitte keegi ei peaks neid kogema. Mitte kunagi.
7 min
Väga raske on kirjeldada seda tunnet, kui sa mõistad, et su kodumaa võetakse sult ära.
9 min
Seda 24. veebruari hommikut, kui kell oli vaevalt viis saanud, ei unusta ma kunagi. Mulle helistati ja öeldi: "Algas sõda."