Kirjutan teile Ukrainast
Päevik elust sõja ajal. Tarass Kovaltšuk on reisiblogija ning mitme digitaalse Telegrami-kogukonna asutaja Harkivist, kes saadab Eesti lugejatele kokkuvõtteid sõjast ja inimeste igapäevasest elust selle keskel.
9 min
Katja perekond kaotas 2014. aastal Donetskis viis korterit, nüüd aga jäädi ilma kõigest, mis neil oli Izjumis. Venemaa on kaks korda inimestelt ära võtnud kõik, mis nad olid paljude aastatega kogunud ja loonud.
7 min
Vabatahtlik tegevus on kujunenud veel üheks rindeks, mis aitab meil, ukrainlastel, seda sõda võita.
7 min
Paratamatult hakkad mõtlema, et siin elamine on mingisugune rulett: iial ei tea, kuhu homme mürsk kukub ja kas sinu kodumaja püsti jääb.
8 min
Sadu, kui mitte tuhandeid tsiviilelanikke on okupeeritud Hersoni oblastis vangi võetud.
7 min
Üksi teadmine, et tuleb elada venelaste okupatsiooni ja võimu all, on laastav. Inimesi kurnatakse moraalselt – toidunappuse tekitamisega, tööpuudusega, rahapuudusega.
8 min
Külavanematele öeldi, et kui kuskil peaksid mingid protestimeeleolud avalduma, tehakse need külad maatasa. Ja kui kuskil linnas peaks miiting toimuma, lubasid venelased seal järgmise Butša korraldada.
8 min
Katja esimeseks mälestuseks sõja algusest sai see, kuidas ta äratas ema sõnadega: „Ema, ema, tõuse üles, sõda algas!” Ema ütles talle: „Rahune, sa nägid halba und, ei ole mingit sõda.”
9 min
Kardan, et pärast võitu vajame me kõik psühholoogilist abi. Taban end aina sagedamini mõttelt, millise trauma see sõda meie põlvkonnale tekitab.
8 min
See on kirjeldamatu tunne, kui astud keset sõda rongilt maha ja mõistad, et oled kodus.
8 min
Olukord linnas oli nii hull, et Nastja ja tema pereliikmed olid valmis kasvõi pagasnikus sõitma, peaasi, et saaks linnast eluga minema.
8 min
Üritan kirjeldada seda õudust, milles mu sõbrad Mariupoli blokaadirõngas elasid.
9 min
Praegu käib evakuatsioon Ida-Ukrainast. Kõige hirmsamad lahingud, kõige hirmsam sõda toimub nüüd seal.
8 min
Parem hukkuda üritades pääseda kui saada oma kodu rusudesse maetud.
9 min
Nüüd tean ma täpselt, mida tunnevad põgenikud. Ja need on neetult vastikud tunded. Mitte keegi ei peaks neid kogema. Mitte kunagi.
7 min
Väga raske on kirjeldada seda tunnet, kui sa mõistad, et su kodumaa võetakse sult ära.
9 min
Seda 24. veebruari hommikut, kui kell oli vaevalt viis saanud, ei unusta ma kunagi. Mulle helistati ja öeldi: "Algas sõda."